• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tamsalu pritsimees Raivo Raigna tuli 1997. aasta börsikrahhist välja võitjana

    ?Paljud seda ei suutnud,? on suvel pankrotistunud ASi Tamsalu Veskid tuletõrjuja olnud Raigna enda üle uhke. Ta selgitas, et jälgis iga päev hoolega Hansapanga aktsiat, mis oli baromeetriks teistele aktsiatele. Seetõttu jäi tema 1997. aasta börsitehingute plussiks 200 000 krooni. Tõsi, sellelt summalt tuli tal veel tasuda tulumaks. Hansapanga aktsiaid Raignal praegu enam ei ole. Eesti aktsiatest on talle algusaegadest kätte jäänud vaid kaks pesufirma Linette aktsiat. ?Tallinna börsil ma ei kauple, kuna olen spekulatiivne investor,? märkis ta.
    Eestlastel on viimase 20 aasta jooksul olnud kaks tõeliselt eufoorilist aastat. Need olid 1988. aasta laulev revolutsioon ja 1997. aasta börsibuum. ?Esimese ajal saime vabaks ja teise ajal tahtsime saada rikkaks,? märkis Raigna.
    Tol ajal oli tal sadade tuhandete kroonide eest Norma, Tallina Panga, Ühispanga, Hoiupanga, Hansapanga, EVEA panga, Estiko ja Klementi aktsiaid.
    Raigna, kes enda sõnul oli 1997. aastal kroonimiljonär, spekuleeris Tallinna börsil kümne firma aktsiatega. Tol ajal oli Tallinna börsi põhi- ja lisanimekirjas ja fondide nimekirjas kokku 39 aktsiat. Ta tõi näiteks, et 1997. aasta 19. novembri seisuga olid 52 nädala lõikes aktsiad teinud läbi võimsa tõusu: Forekspanga aktsia tõusis 40 kroonilt 285 kroonini, Hansapanga oma 70 kroonilt 257 kroonini ning Hoiupanga aktsia 69 kroonilt 315 kroonini. ?Tallinna aktsiaturu kukutasid need, kes mängisid laenatud rahaga ehk panustasid repo-tehingutele,? on Raigna kindel. Tema seda ei teinud, vaid mängis oma rahaga, mille sai eraettevõtlusest. Ta tegeles ajalehtede Hermes ja Huvi väljaandmisega. 1989. aastaks oli tal kogunenud 50 000 rubla.
    Selle rahaga alustaski Raigna investeerimist, seda juba nõukogude ajal. ?1989. aastal ostsin 9000 rubla eest Moskvit?i obligatsioone, liit kukkus kokku ja kaotasin kogu raha,? kommenteeris Raigna oma esimesi samme investorina.
    Pärast krahhi tõmbus Raigna aktsiaturgudelt eemale. Osa raha eest ostis ta tütrele Palamusele maja ja maad ning teise poolega läks spekuleerima Vene turule. ?Suure summa raha jätsin Peipsi taha, kaugelt enam kui 100 000 krooni,? kommenteeris ta tulemusi, pärast mida tõmbus mõneks ajaks turgudelt eemale.
    Uuesti hakkas ta aktsiate poole vaatama mõni aasta tagasi. ?Avastasin enda jaoks Helsingi börsil huvitavaid aktsiaid, millega oli võimalik teenida 100protsendilisi kasumeid,? märkis ta.
    Eelmise aasta 24. märtsil ostis ta 0,81 euro sendiga 1000 Soome tarkvarafirma Comteli aktsiat. Tänavu 29. jaanuaril müüs ta need aktsiad maha 2,4 euroga. Seega oli kümne kuu tootlus 196 protsenti. ?1000 aktsiat on minu jaoks kogus, mida ei ole raske kaotada,? ütles eelmisel hooajal ka populaarses telesaates ?Kes tahab saada miljonäriks?? 32 000 krooni võitnud mees. Raigna aitas ka kahel tuttaval välisbörsil kätt proovida. ?Ühe viie kuu tootlus oli 117 ja teise kolme kuu tootlus 68 protsenti,? oli ta uhke. ?Kõikide aastate üldkokkuvõttes olen plussis,? märkis ta.
    Eesti aktsiatest näeb Raigna järgmise nelja kuu perspektiivis 10protsendilist tootlust Hansapangal, Eesti Telekomil, Normal ja Baltikal. ?Kes ise turule minna ei julge, pangu raha fondidesse,? on tema soovitus. Viimase kuue aasta jooksul on Eesti fondijuhid tema sõnul näidanud rahulikku, hästi läbimõeldud ja kainet investeerimistaktikat.
    Oma investeerimisstrateegia kohta märkis Raigna, et tõsiselt hakkab ta aktsiatega taas tegelema järgmisel suvel. ?Aktsiad liiguvad nagu aborigeenide bumerangid, nad alustavad teekonda sügisel, jõuavad sihtpunkti kevadel ning suve alguseks langevad, siis hakkab ring uuesti peale,? märkis ta.
    Äripäeva lugejatele koostas Raigna kaks portfelli. Üks riski taluvale investorile ja teine spekulandile. Esimese tootluseks lubas ta lähima nelja kuu jooksul 20 ja teiseks 30 protsenti.
    Samad aktsiad on ka tema portfellis, kuid portfelli täpset koosseisu ja suurust ei soovinud ta avaldada. Mõningad neist on rämpsaktsiad. ?Inimesi, kes teenivad maailmas raha rämpsu korjamisega, on palju rohkem kui neid, kes kaevandavad kulda,? märkis ta. Need portfellid on tema sõnul kiibitsemiseks ehk jälgimiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.