Küpros ? paradiisisaar oma probleemidega

Kes plaanib Vahemere ääres puhata, sel soovitan enne Türgit käia Küprosel ja vestelda kohalikega teemal Türgi ja türklased. Olen kindel, et pärast te enam Türgis puhata ei soovi... Türklased ja kreeklased on Küprose pärast pidanud lahinguid pikka aega. Viimane suurem madin toimus 1974 suvel, kui Türgi saatis saarele oma sõjaväe ja okupeeris Küprose põhjaosa. Sellega kaasnes kreekakeelsete elanike kodudest väljaajamine ja nende saare põhjaosas asuva vara konfiskeerimine. Saar on siiani kaheks jagatud. Õitsev ja vaba Lõuna-Küpros on iseseisev riik, Põhja-Küpros aga Türgi poolt okupeeritud ja riigina tunnustab seda ainult Türgi. Põhja-Küprost iseloomustavad vaesus, vanad autod ning lagunevad ja tühjalt seisvad majad.

Kuigi küpriootidele ei meeldi, et turistid külastavad okupeeritud ala, pole saare põhjaosasse minek keelatud. Eraldusjoone ületamiseks on saarel vaid üksikud piiripunktid ja kehtib nõue, et põhjaosast tuleb tagasi tulla samal päeval ja sama piiripunkti kaudu. Põhjaosa külastamisel on omad huvitavad nüansid. Esiteks ei saa okupeeritud alale minna lõunapoolelt renditud liiklusvahendiga. Seega tuleb põhjaosas kasutada kohalike taksojuhtide teeneid. Teiseks ei vahetata üheski Lõuna-Küprose pangas kohalikku raha põhjas kehtivate Türgi liiride vastu.

Paarikümne meetri kaugusel piiripunktist kliente ootavad Türgi-Küprose taksojuhid on üldiselt sõbralikud ja nõus kõikvõimaliku valuutaga. Suhteliselt väikese raha eest teevad nad mitmesajakilomeetrise ringsõidu saare põhjaosas. Nad on ka giidi eest, rääkides veidi puises, kuid arusaadavas inglise keeles detailselt ja värvikalt saare ajaloost.

Küprosel on kauaaegsed veinitootmise traditsioonid ning üks huvitavamaid üritusi on kindlasti septembri alguse veinifestival Limassoli keskpargis. Külastajaid on väga palju, kohal on suured veinitootjad ning nii mõnedki pisikesed firmad. Üritusel saab näha vanu veinivalmistamise traditsioone ja soovijad võivad proovida, mis tunne on suures tünnis paljajalu viinamarju puruks tampida.

Festivalil võib iga täisealine külastaja tasuta juua veini nii palju, kui hing ihkab. Selleks tuleb osta umbes 30 kr maksev ürituse joogitops ja käia ühe firma paviljonist teise veini maitsmas. Sellest hoolimata ei näinud ma festivalil ühtegi umbjoobes külastajat.

Suuruselt on Küpros umbes viiendik Eestist, saare kõrgeim punkt on üle 1700 meetri merepinnast. Troodose mäed on koht, kus kindlasti tuleb ära käia, sest vaade on suurepärane. Kõrgeimasse tippu turistid ei pääse, seal asub sõjaväebaas. Üle kõrge aia on näha raadioantenne ja lokaatoreid. Arvata võib, et nii kõrge mäe tipust saab hea ülevaate ümbritsevas Vahemere regioonis toimuvast.

Mägiteed on järsud ja autoga kiiresti sõites võivad suure kõrguse muutuse tõttu kõrvad isegi lukku minna. Omaette elamus on seigelda vanadel mägiteedel motorolleri või mootorrattaga. Teed on natukene laiemad kui auto, leiate palju pimedaid kurve ning tihti on kõrval mitmekümnemeetrine kuristik. Sellest hoolimata sõidavad kohalikud noorukid nendel teedel nagu rallimeistrid ? kiiresti ja külma närviga. Küprosel autoga liiklemine on eestlasele elamus omaette, sest sõidetakse meie jaoks n-ö valel pool teed ja ka rool on valel pool.

Küprosel käib turiste palju ja enamik neist on pärit vasakpoolse liiklusega maadest. Et hoiatada kohalikke juhte autorooli istunud turistide eest, on kõikidel üüriautodel punase taustaga numbrid. Nii on liikluses ootamatult käituda võivad turistid kaugelt näha ja selgelt eristatavad.

Mis mind alguses liikluses imestama pani ja siis meeldima hakkas, on kohalike suhtumine punasesse fooritulesse. Tellitaval valgusfooril vajutab jalakäija nuppu, et saaks üle tee minna, ja niipea, kui ta on turvaliselt üle, hakkavad autod punasest tulest hoolimata sõitma.

Kuna Küpros on endine Briti koloonia, saab saarel pea igal pool inglise keelega hakkama. Vaid mägikülades või vanainimestega võib probleeme tekkida. Muide, osa inglastelt päranduseks saadud sõjaväebaasidest on suletud alad (näiteks saare lõunaosas asuv militaarlennujaam), teisi aga läbib lausa maantee. Enne sõjaväele kuuluva territooriumi algust on liiklusmärgid, mis keelavad seal peatumise ja pildistamise.

Üheks Küprose omapäraks on ka turistide geograafilised eelistused. Saar on pikku pidi välja venitatud, Küprose lääneosas asuv Paphose linn on vanemate turistide meelispaik. Seal on väga rahulik, palju restorane ning linnas ja selle lähedal toimub sageli kultuuriüritusi. Saare keskosas asub mereäärne kuurort Limassol ning keset saart pealinn Nicosia. Mõlemas viimati mainitud linnas kohtab nii noori kui ka vanu turiste, pealinnas vähem suvitajaid ja rohkem ärireisijaid. Saare idaosas on aga Ibizaga võrreldav noorte peoloomade meelispaik Agia Napa, mille kesklinnas ringi liikudes tundub, et peale hotellide, baaride, pubide ja ööklubide linnas muid ettevõtteid polegi.

Autor: Alar Pardla