Aktsiate tagasiostu positiivne mõju oleneb otstarbest

Kui ettevõttel läheb hästi ja raha aina voolab sisse, tekib varem või hiljem küsimus, mida sellega teha. Parimaks mooduseks on see paigutada ettevõtmistesse. See oleks kasulik vaid siis, kui ettevõttes teenib kõrgemat tulu kui juba kaasatud kapitali tootlus.

Kui selliseid projekte käepärast pole ja olemasolevad tegevused raha ei neela, võiks selle aktsionäridele dividendideks jagada (kes otsustavad seejärel ise, mida rahaga teha) või osta aktsiad tagasi. Valiku puhul on oluline ka maksunduslik aspekt.

Kui ettevõte ostab aktsiad tagasi, kulub selleks raha. Investoreid rõõmustab, kui selle tagajärjel kasum aktsia kohta kasvab. Samuti võib suuremahuline aktsiate tagasiost aktsia hinda kergitada. Samas on aktsiate tagasiostu tagajärjel aktsia kohta kasvanud kasum illusioon ? ettevõte pole kasvatanud käivet ega marginaale, pole vähendanud kulusid.

Kui ettevõte motiveerib juhtkonda massiivselt optsioonide või aktsiatega ning ettevõte ostab aktsiad tagasi, nagu seda nii mõnigi USA tehnoloogiafirma teinud on, tuleb küsida, kas see oli aktsionäride või ettevõtte juhtkonna huvides. Ettevõtte juhtkonnale pakutakse tavaliselt turuhinnaga võrreldes soodsat aktsiate ostmise võimalust. Paraku tuleb see soodustus teiste aktsionäride arvel, kelle aktsiaomandus uute aktsiate tõttu lahjeneb. Kui ettevõte ostab samal ajal (näiteks aasta jooksul) aktsiad tagasi, vähendab see aktsiate lahustumise efekti mõju. Kahjuks raisatakse aktsiate tagasiostmiseks ettevõtte ehk aktsionäride raha. Sel juhul võib öelda, et kui aktsiate tagasiost neutraliseerib optsiooniprogrammi mõju, ei teeni sellest peale ettevõtte juhtkonna teised aktsionärid. Nende jaoks on see raisatud raha.

Kui kasum aktsia kohta kasvab ? väheneks aktsia hinna samaks jäädes aktsia hinna ja kasumi (P/E) suhtarv. Kui kasvab vaid kasum aktsia kohta, mitte kasum, ei saa öelda, et ettevõte oleks paremaks muutnud.

Ohtrad optsiooniprogrammid võivad muutuda ka investoritele ohtlikuks, kuna ettevõtte juhtkond hakkab mõtlema lühiajaliselt (kõige tähtsam on lähima kvartali tulemus), millest oleneb aktsionäride suhtumine. Samas võivad seetõttu pikemaajalised eesmärgid hägustuda ja jääda tahaplaanile. Pikaajaliselt võib selline lühiajaline orientatsioon kätte maksta.