• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti aitab arenguriike eelkõige teadmistega

    Eesti arengukoostöös on vaja teha olulisi valikuid. Kui palju me oleme valmis suurendama oma rahalist panust? Kas me oleme parema tulemuse nimel valmis loobuma Eesti otsesest seostamisest selle tulemusega? Millistele piirkondadele peaksime keskenduma? Need otsused vajavad põhjalikku arutelu.
    Kui Eesti hakkas umbes seitse aastat tagasi arengukoostööga tegelema, siis oli selle sammu peamine eesmärk täita lünk Eesti välispoliitikas. Riigikogus heakskiidetud Eesti arengukoostöö põhimõtetes on arengukoostöö vajalikkust Eesti jaoks põhjendatud moraalse, poliitilise, majandusliku ja kultuurilise aspekti kaudu.
    Rahvusvaheline keskkond on viimastel aastatel muutunud. Riikide sõltuvus üksteisest on suurenenud ja sellega on kasvanud vajadus vaadata kogu välissuhete kompleksi süsteemina, kus julgeolekupoliitika, arengukoostööpoliitika ja kaubanduspoliitika moodustavad ühtse terviku. Kahjuks on Eestis seni välja arendamata arengukoostöö roll selles tervikus. Eesti kasutab praegu arengukoostööks 0,02% SKTst, mis on väga kaugel rahvusvaheliselt eesmärgiks seatud 0,7 protsendist. Järgmise aasta septembris toimub kõrgetasemeline ÜRO kohtumine, kus EL kavatseb anda lubaduse tõsta arengukoostöökulutusi oma praegusest eesmärgist (0,33% SKTst) kõrgemale, ja ka Eestilt oodatakse suuremat panust.
    Tegemist on vabatahtlikult võetava kohustusega, kuid Eesti sõnum peegeldab meie seisukohta julgeoleku tagamiseks vajalike poliitikate tasakaalust. Praegu pöörame oma välispoliitikas ligi 20 korda vähem tähelepanu arengukoostööle kui Suurbritannia, kuigi meie jaoks olulised teemad on suuresti sarnased. Näiteks terrorismi ühe põhjusena nähakse vaesust ja ebastabiilsust arengumaades, samuti tulenevad migratsioonivood inimeste talumatutest elutingimustest nende kodumaal. Kaubanduses on kõige suurema kasvupotentsiaaliga turud arengumaades, kuid selle potentsiaali realiseerimist takistab stabiilse keskkonna puudumine.
    Hea raamistiku süsteemseks lähenemiseks annavad 2000. aasta ÜRO millenniumi arengueesmärgid. Süsteemselt läheneda on vaja, kui iga viies inimene maailmas saab kulutada alla 1 dollari päevas (ligi 12 krooni) ja üle 800 miljoni inimese elab pidevas näljas. Kuidas saab Eesti kõige efektiivsemalt kaasa aidata? Isegi kui Eesti annaks arenguabiks 0,7% SKTst, jääks meie panus absoluutsummades marginaalseks.
    Seepärast arvan, et meil pole otstarbekas luua suuri doonorriike järgides kapitalimahukaid abiprogramme ja neid haldavat struktuuri. Eesti ni?? arengukoostöös on olnud teadmiste ja kogemuste jagamine arenguriikidele ja peaks seda olema ka edaspidi.
    Seetõttu on vahendite haldamisel hea alternatiiv rahvusvaheliste organisatsioonide kasutamine. Üks efektiivsuse näiteid on rahvusvahelised hanked, kus konkurentsi tulemusena jõuab arengumaadeni parim võimalik teenus ja teenusepakkujad saavad spetsialiseeruda. On selge, et Eesti kahepoolsed hanked ei suuda võistelda rahvusvaheliste hangete mahu ja mitmekesisusega, ja see on ka üks põhjus, miks Eestil on kasulik toetada avatud rahvusvahelist süsteemi. Mitmed hanked on Eesti erasektorile juba avatud ning välisministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda ja vabaühendused korraldavad koos välisriikide saatkondadega neid tutvustavaid koolitusi.
    Autor: Eero Saue
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.