Suurprojektile sobib projektfinantseerimine

Projektfinantseerimine, üks suurprojektide rahastamise võimalusi, on muutunud populaarseks riikides, kus püütakse aktiivselt üles ehitada töötlevat tööstust ja arendada riiklikku infrastruktuuri. Projektfinantseerine loob parimad eeldused seal, kus projektide käivitamiseks puuduvad ettevõtetel piisavad rahalised vahendid või kus riiklikud ja munitsipaalüksused ei saa oma eelarvete raames investeerida vajalikku infrastruktuuri.

Projektfinantseerimise kasutusvaldkond on väga lai: maanteed, raudteed, sillad, tunnelid, kaevandused, elektrijaamad, tuulepargid, mobiil- ja sidevõrgud, veesüsteemid, jäätme­käitlus, sadamad, terminalid, lennujaamad, kuid ka kinnisvaraarendus ning sotsiaalotstarbelised objektid.

Oluline ühismääraja on see, et projekti käivitaja ei ole võimeline kandma üksi kõiki projektiga seonduvaid riske ning samuti ei ole ta suuteline üksi investeerima kogu vajalikku kapitali.

Projektfinantseerimises on panga jaoks olulisima tähendusega plaanitav projekt kui majandusüksus ise ja sellest tekkivad rahavood. Pangad ei tugine oma analüüsides niivõrd projekti initsiaatori krediidivõimele, kuivõrd annavad hinnangu käivitatava projekti suutlikkusele genereerida iseseisvalt tulu, millest oleks võimalik maksta tagasi projekti rahastamiseks võetud laenud.

Võrreldes tavalise pangalaenuga, kus tehinguosalised on ainult pank ja laenu sooviv äriettevõte, osalevad projekfinantseerimises paljud teised huvitatud osapooled: riik, investorid, teenuse-kauba ostjad, riiklikud toetus- ja abiorganisatsioonid, ehituspeatöövõtjad ja tehnoloogia tarnijad, panganduskonsortsiumi liikmespangad, sõltumatud eksperdid, kindlustusfirmad, reitinguagentuurid.

Kuna projekti käivitumise erinevad tsüklid (arendus-, käivitus-, opereerimisfaas) toovad endaga kaasa erinevate riskide tekkimise, on oluline, et vastavat riski kõige paremini tundev osapool suudaks tekkivat olukorda parimal viisil analüüsida ja juhtida.

Suurprojekti edukuse peamine eeldus on see, et osapooltevahelised õigused ja kohustused oleksid kujundatud tasakaalupõhimõttest lähtudes. Projekt ei saa kestvalt toimida edukalt, kui projekti ühel osapoolel on teistega võrreldes rohkem kohustusi või õigusi. On oluline, et osapool kannaks projekti raames riske just selles ulatuses, mis võimaldab tal teenida sellest projektist ka riskile vastavat tulu.

Olulisim osapool on pank. Suurprojektis ei ole pank ainult finantseerija, vaid ka nõustaja, finantsanalüüsi teostaja ning kogu projekti struktureerija. Oluline on kaasata pank projekti juba selle arendusfaasis, sest panga osalemine algetapis tagab kindluse, et suurprojekt ka hilisemas etapis sobiliku ning kõiki osapooli rahuldava finantseeringu leiab.

Kuigi projekti rahastamisel kasutatakse väga erinevaid vahendeid (omakapital, sildfinantseerimine, allutatud laenud, võlakirjad, mezzanine, liising, faktooring), moodustab suurima osa tavaliselt pikaajaline (10?30aastane) tagatud pangalaen.

Tavaliselt antakse suuremahuline laen pangakonsortsiumi poolt, mis võimaldab pankadel ka teineteise vahel projektiga seotud riske maandada ja nii pakkuda seeläbi projekti korraldajale soodsamaid laenutingimusi.

Pikaajalisel pangalaenul on võrreldes muude instrumentidega olulised eelised: kliendile paindlikult struktureeritav, odavam, võimaldab intressimaksed arvata ettevõtte majanduskuludesse, kiiresti väljastatav, ei vaja spetsiaalseid reitinguid.

Autor: Rain Raa