17 aprill 2005

Tööstuse turgutamiseks sobib projektipõhine finantseerimine

Projektfinantseerimise rakendamine pakub lahendust alates 150 miljonit krooni maksvate projektide rahastamisel, et ehitada üles töötlevat tööstust ja arendada riiklikku infrastruktuuri.

Projektfinantseerimine loob eeldused seal, kus projektide käivitamiseks puuduvad ettevõtetel või omavalitsustel piisavad rahalised vahendid. Tegemist on finantseerimis­lahendusega, kus võidakse kasutada sündikaatlaenu, kuid see ei pruugi olla reegel. Projektfinantseerimise kasutusvaldkond on väga lai: näiteks teed, sillad, kaevandused, tööstusrajatised ja -infrastruktuur, elektrijaamad, tuulepargid, sidevõrgud, kinnisvaraarendus või sotsiaalobjektide rajamine.

Kuna projektfinantseerimise korraldamisega kaasnevad kulud on laenukuludest suuremad, siis Eesti tingimustes võiks olla sellise projekti maksumus 150?200 miljonit krooni. Arenenud riikides peetakse normaalseks mahuks vähemalt 50 miljonit eurot. Kõik väiksemad projektid võivad olla projektfinantseerimise sünteesid.

Projektfinantseerimises on panga jaoks kõige olulisem tähendus plaanitaval projektil kui majandusüksusel ja sellest tekkivatel rahavoogudel. Pangad ei tugine oma analüüsides niivõrd projekti initsiaatori krediidivõimele, kuivõrd käivitatava projekti suutlikkusele genereerida iseseisvalt tulusid, millest oleks võimalik maksta tagasi projekti rahastamiseks võetud laenud.

Võrreldes tavalise pangalaenuga, kus tehinguosalisteks on pank ja laenu sooviv äriettevõte, osalevad projektfinantseerimises väga paljud huvitatud osapooled: riik, investorid, tarnijad, ehitus­peatöövõtjad ja tehnoloogia tarnijad, panganduskonsortsiumi liikmespangad, sõltumatud eksperdid, kindlustusfirmad. Kuna projekt käivitub tsükliliselt (arendusfaas, käivitusfaas, opereerimisfaas) ja toob kaasa riskide tekkimise ja muutumise, on oluline, et vastavat riski kõige paremini tundev osapool suudaks tekkivat olukorda parimal viisil juhtida.

Suurprojekti eduka käivitumise esimene eeldus on põhjalik eeltöö, tingimuste analüüs ja prognoosimine.

Teiseks on oluline välja töötada finantseerimisstruktuur, mis arvestab finantseerimisinstrumentide eripära. Kolmandaks peavad projekti osapoolte vahelised juriidilised suhted arvestama mõistlikkuse tasakaalu ning osapooltel lasuvaid riske. Neljandaks on tarvis koostada kvaliteetne juriidiline dokumentatsioon.

Ettevõtja või avaliku sektori mitmeetapilist või mitme osapoolega investeeringut saab nimetada juba projektiks.

Lahendust pakkudes analüüsib pank nii laenusaajat kui ka tema planeeritavat tegevust ehk siis projekti sisu ja eesmärki. Kumma osatähtsus analüüsis suurem on, oleneb konkreetse projekti olemusest ja seotusest ette­võtja senise tegevusega.

Minimaalset summat projektfinantseerimisele pole põhjust seada. Mida keerulisem on projekt ja mida rohkem on projektis osapooli, seda suuremad on tavaliselt konkreetse projekti ette­valmistuskulud. Oluline on, et ettevalmistuskulud projekti enda maksumusega võrreldes liiga suureks ei kasva. SEB Eesti Ühispank pakub terviklahendust kõikidele, nii väiksematele kui ka suurematele projektidele.

Populaarsust kogub avaliku ja erasektori koostööprojektide teema (inglise keeles Public Private Partnership ehk PPP). Need on projektid, kus avaliku teenuse pakkumiseks kaasatakse erasektor oma kompetentsidega. Rahvusvahelises praktikas räägitakse PPP-projektidest, mille summad on sadades miljonites eurodes. Eestis on aga investeeringute mahud palju väiksemad. Kohalike omavalitsuste ideedele, millesse on kaasatud ka erasektor, saame koostöös Saksa pangaga KfW pakkuda toetust ettevalmistuskulude katmiseks.

Suurtele projektidele organiseerib pank laenusündikaadi, kaasates teisi finantsasutusi.

Iga projekt on unikaalne ja seetõttu soovitame ideega pöörduda panka võimalikult vara. Me saame olla abiks nii projekti finantseerimisel kui ka projekti struktuuri väljatöötamisel, kasutame rahvusvahelist panganduskogemust ja kohalikku koostööpartnerite võrku.

Autor: Rain Raa

Hetkel kuum