Kuller töötab rutiinivabalt

Kell saab ühel reedel täpselt 13, kui DHLi kuller Rivo Viilop Pärnu maanteel Tallinna närvilisse liiklusesse sukeldub. Ta alustab sel ajal oma jaotusringi, kus klientideni jõuavad saadetised, mille kuller on mõned tunnid tagasi terminalis autole sorteerinud ? peale laialiveo sorteerivad DHLi kullerid enda jaotusringide saadetised ise ka terminalis. Sõltuvalt lähteriigist on need päev tagasi veel välismaal asunud.

Kui pakid jagatud, korjab ta teise ringiga peale uued saadetised, mis õhtul teele lähevad. ?Kiirem on saajatel, saatjatel pole väga vahet, mis kell ma nende juurest läbi lähen, sest lennuk läheb teele niikuinii alles õhtul,? selgitab Viilop. Päeva jooksul viib ta kesklinnas kohale ca 30 saadetist, poole võrra sellest laekub uusi saadetisi õhtul terminali tagasi. Kuumimad ja kaubarohkeimad ajad on jõulud ja jaanipäevajärgne aeg, mil koorma suurus võib ka 100 pakini ulatuda. Ühe päevaga seda laiali vedada ei jõua.

Kullerina mõõdab Viilop Tallinna tänavatel kilomeetreid seitsmendat aastat. Ütleb, et ise ei usu, et nii pikalt, sest aeg lendab kiirelt. ?See töö ei ole igav nagu kontoris istumine, sest päev selgub enamasti hommikul terminalis ja on palju vaheldust ning liikumist,? selgitab ta. Kui päev otsa treppidest üles-alla lipata, ei pea eraldi trenni tegema.

Autoga kesklinnas töötava kulleri amet tähendab palju kiiret sõitu närvilises liikluses ning kiireid samme kontorihoonete treppidel. Rooli taga räägib Viilop korraga mobiiliga, võtab oma mobiilses skanneris vastu uue tellimuse kauba pealevõtmiseks ning täiendab kohaletoimetamise nimekirja. Samas juhib autot, lõigates bensiinijaama kaudu teed, et foori taga ootamist vältida. ?Algajal on raske,? meenutab Viilop, sest tänavavõrgustiku õppimine võtab aega ja alguses liikus ta orienteeruja kombel kaardiga. Vana tegija aga ei mõtlegi enam aadressi järgi, sest kliendid on enamasti samad ning piisab firmanimest, et teada, kellele ja kuhu saadetis läheb.

Nii ei kirjuta Hansapangale saadetiste saatjad tihti peale rohkem kui Hansapank Tallinn ning kullerid teavad, et see sorteeritakse terminalis Liivalaia tänavat teenindava kulleri jaotusringi. Samas ?värskel? kulleril nii lihtne ei ole. ?Kui mina orienteerun firmanimede järgi ja tean, kus keegi asub, siis täna oli märgitud ühe ettevõtte saadetisele vale aadress ehk kuller oleks läinud seda kesklinna asemel Maardusse viima, mis oleks kättetoimetamist päeva võrra pikendanud,? selgitab Viilop.

Kuigi kiiret ja närvilist liikumist on palju, on kulleri töö aastatega Viilopi sõnul hoopis rahulikumaks jäänud.

Leevendust pakkus ka ELiga liitumine, pärast mida jäid ära tollivormistused ja topelt pakkide järel käimised. Samuti on töös abiks mitmed vahendid, nagu mobiilne skanner, millel on püsiühendus DHLi serveriga ja mis võtab vastu nii terminalist laekunud tellimused kui ka aitab saatelehte vormistada. Autost leiab veel 2000 lehekülge paksu kulleripiibli, kus kirjas pea kogu maailma postikoodid.

Ehkki töö maht on kasvanud, siis kullerite marsruudid Tallinna kesklinnas lühenevad, seda kontorihoonete tõttu. ?New Yorgis on kuller suure pilvelõhkuja kohta, kus ta siis teenindab ainult seda maja,? teab Viilop.

Kella 15ks on Viilop saadetised laiali jaganud ja ootab mobiilsesse skannerisse tellimusi klientidelt, kelle saadetistele ta siis järele suundub.

Kulleri- ja postifirma D2D toimetab Tallinnas vähese ajatundlikkusega saadetised kohale jalgsi, ettevõttel tegutseb selle jaoks erinevates linnajagudes kokku ca 60 jalgsikullerit.

?Kui tegemist ei ole ajatundlike pakkidega, on linnaosades odavam ja efektiivsem need autode asemel jalgsi kohale toimetada,? selgitab D2D OÜ kojukandejuht Ain Rajas. Jalgsikullereid täiendavad kolm autodega kullerit, kes katavad pikemaid vahemaid.

Aasta jagu jalgsikullerina töötanud Ivar Käosaar jaotab saadetisi Tallinnas peamiselt Mustamäe piirkonnas. Tööpäeva alustab ta kodus saadetiste sorteerimisega, et panna paika marsruut, mida mööda saadetised kohale toimetada. Pakkide kohaleviimiseks on kuni kolm ööpäeva. ?Panen kokku optimaalseima teekonna,? selgitab Käosaar. Päevas tähendab see kuni 15kilomeetrist jalutuskäiku ehk trennis ta enda sõnul enam käima ei pea.

Võimalusel ja vajadusel kasutab ta jalgratast, sest bussimarsruutidega ta teekond enamasti ei ühti. Saajatest on pea 100% asutused.

Tallinna piires pakke kohale toimetav autokuller Igor Raudpuu aga alustab oma tööpäeva kontorist, kus ta saab kell 9 hommikul saadetised ja saatelehe aadressidega. Et kohaletoimetamise piirkond on lai ning saadetisi palju, on kulleriks hakkamise eelduseks linna tundmine. ?Hea kuller on võimeline taksojuhti asendama,? naljatleb Raudpuu, kelle hinnangul saab värske kuller tänavate paiknemised selgeks ca aastaga.

Peale jaheda ja vihmase-tuisuse ilma on kulleri suurim probleem ka teedevõrgustik, sest näiteks kesklinnas ei saa vajalikele hoonetele ligi ning teinekord tuleb poole kilomeetri jagu saadetisi süles majani tassida. Samuti raskendavad tööd tasulised sissesõidud ning auklikud tänavad. ?Kui võrrelda Tallinna kesklinnas 100 000 kilomeetrit läbi sõitnud autot sama läbisõiduga masinaga näiteks Tartust, siis esimene on täiesti läbi sõidetud, samas teine palju paremas korras,? selgitab Rajas. Ehkki tüübilt on kullerite kliendid samad ehk asutused-ettevõtted, leiab sisult erinevusi. ?On selliseid, kes tulevad raske paki puhul appi. Samas olen kolme turske mehe silme all paarkümmend kaalukat pakki viiendale korrusele tassinud, kätt abiks nad ei pakkunud,? toob Raudpuu näite. ?Kui klient aitab, on kuller alati tänulik.? Eriti tänulikud kliendid aga leiab maakohtadest, kus paki saaja on alati positiivselt üllatunud, et neid polegi ära unustatud.

Miks on kulleritöö eriline? Kui Käosaar leiab, et tegemist on lihtsalt ühe tööga, mis vahel üsna rutiinne, siis Raudpuu väidab vastupidist. ?Iga päev erinevad firmad, erinevad inimesed,? lisab ta. ?Seiklus.?

Kullerite töö maht on aastatega kasvanud. Osalt nii kasvanud saadetiste arvu, aga ka klientide lisandumise tõttu.

?Kaheksa aastaga on mahud kasvanud ca 30%,? selgitab DHLi operatsioonide juht Leho Virma. Peale mahu kasvu on kullerite töö läinud ka tihedamaks ning kiiremaks. Kui seitse aastat tagasi kogus üks kuller päeva jooksul ca 30 saadetist, siis täna on see näitaja 45. See on omakorda tinginud personali kasvu ca kolmandiku võrra. ?Kuller ei ole täna pelgalt autojuht,? selgitab Leho Virma. Tema töö sisaldab peale rooli keeramise ka klientidega suhtlemist, samuti tunneb ta hästi linna, aitab uut klienti paki saatmisel jne.