• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusekulu näitamise kohustus mõjutab automüüki alles pärast ökomaksu

    Keskkonnaministri määrus kohustab automüüjaid teavitama ostjaid uue sõiduauto kütusekulust ja eralduva süsinikdioksiidi heitkogusest. Selle eesmärgiks on kallutada tarbija valikut vähem kütust kasutavate ning seetõttu vähem keskkonda reostavate autode kasuks.
    Automüüjate hinnangul ei anna vähemasti esialgu see Eestis märkimisväärset tulemust, sest puuduvad konkreetsed riiklikud mõjutusvahendid. Olukord võib automüüjate sõnul aga muutuda, kui riik kehtestab autodele nn ökomaksu, mis arvestab sõidukite kütusetarbimist ja keskkonda paisatavaid süsinikdioksiidi koguseid.
    Volkswageneid müüva Saksa Auto müügidirektor Toomas Kuusk ütles, et siiamaani on tavaostja pööranud auto kütusekulule suhteliselt vähe tähelepanu ja seetõttu peab ta uut määrust suhteliselt mõttetuks. "Tähtsamad on olnud teised kriteeriumid, nagu näiteks auto hind. Hoopis harvad on juhused, kus ostja tunneb huvi automargi süsinikdioksiidi heitkoguse näitajate vastu," nentis ta.
    Kuusk lisas, et olukord võib muutuda nn ökomaksu kehtestamisel, mille puhul rohkem süsinikdioksiidi eraldavaid ja suurema kütusetarbimisega autosid maksustatakse rohkem.
    Saksa Auto müügidirektori sõnul on auto kütusekulu väga subjektiivne näitaja, mis võib suures osas varieeruda. "Kõik oleneb sellest, kui palju gaasipedaali tallata. Kütusekulu ja seega ka süsinikdioksiidi heitkogus sõltub väga palju sõidustiilist," selgitas ta.
    Silberauto juhataja Kaidu Jalakas sõnas, et erilist tarbijapoolset vajadust praegu sellise määruse vastu pole. Samas võib olukord muutuda, kui riik kehtestab ökomaksu. "Üks põhikriteeriume on hind, ka kütusekulu huvitab paljusid. Kuid süsinikdioksiidile erilist tähelepanu ei pöörata," lausus ta.
    Jalakas ütles, et praegu on iga müüdava auto juures alus, mille peal on kirjas enamik olulisemaid auto tehnilisi andmeid, hind ja varustus. Sinna mõne numbri lisamine pole probleem. "Kui keegi tahab, et need numbrid seal on, siis pole meil raske neid auto juurde panna. Mõned nupuvajutused arvutis ja kõik," kommenteeris ta.
    ASi Info-Auto Fordi autosalongi müügijuht Toomas Putmaker sõnas, et kui seniajani on nad hinnasildile pannud kütusekulude kolm faasi, siis sellest nädalast pannakse juurde ka CO2 normid. "Kuid ma arvan, et süsinikdioksiidi märkimine ei mõjuta automüüki vähemalt esialgu, sest ostja huvi selle parameetri vastu on väike," lausus ta.
    Keskkonnaministri määruse järgi tuleb müügikohas iga uue sõiduauto mudeli külge või selle lähedusse kinnitada märgis sõiduki ametliku kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguse andmetega. "Küsimus ei ole mitte ainult keskkonnahoidlikkuses, vaid see avaldab otsest mõju ka inimese rahakotile. Ostja, nähes kahte võrdset sõidukit muude omaduste poolest, saab nüüdsest valida keskkonnasõbralikuma ja ökonoomsema," selgitas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna nõunik Viktor Grigorjev.
    Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK) peab 2006. a lõpuks välja andma teatmiku, kus on kirjas müügil olevate uute sõiduautode kohta ametlik kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguse arvnäitajad. Teatmik koostatakse vähemalt kord aastas ning on tasuta kättesaadav müügikohtades ning nähtav ARKi veebilehel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Päeva lõpu langus ei seganud Tallinna börsi rohelises sulgumast
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
Tänast päeva hea hooga alustanud ja vahepeal ka 1,6% plussis olnud Tallinna börs andis õhtuks natukene järgi, aga sulgus siiski 0,42% kõrgemal kui eile. Samuti tõusid ka Riia ja Vilnius, vastavalt 0,34% ja 0,38%. Balti Benchmark indeks ronis 0,93% kõrgemale.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.