Baltimaade atraktiivsus Saksa ettevõtjate silmis püsib muutumatult kõrge

Aaasta pärast EL laienemist ida suunas arvavad Saksa investorid Eestis, Lätis ja Leedus, et Balti riigid pole ELiga ühinemisel midagi oma dünaamilisusest ega atraktiivsusest kaotanud. Sakslased annavad siinsele regioonile endiselt kõrgeid hinnanguid ning kõigil kolmel maal on nende meelest head eeldused ka tuleval aastal rahvusvahelises konkurentsis püsida.

Küsitletud firmad näevad tollide ja kaubanduspiirangute kadumist kolme Läänemere-äärse riigi olulisima eelisena Euroopa siseturuga liitumisel. Mitte vähem olulised pole ettevõtjate jaoks ärikulude vähenemine ja ELi liikmelisusega kaasnev õigussüssteemide ühtlustumine. Suurima puudusena nimetasid küsitluses osalenud suurt konkurentsi- ja hinnasurvet. Negatiivse üllatusena mõjus mõnedele ettevõtjatele palgakulude ja elatustaseme tõus kolmes uues ELi riigis.

Valdav enamus Saksa osalusega ettevõtetest Eestis, Lätis ja Leedus sai ELiga ühinemisest ja siin toimunud konjunktuuri elavnemisest möödunud aastal tulu ning ka tulevikku vaadates on väljendatud selgelt optimistlikku hoiakut. Positiivseid impulsse oodatakse investeeringute alal ning tööturul.

Kokkuvõttes peavad kõigis kolmes Balti riigis tegutsevad saksa ettevõtted siinset piirkonda vägagi konkurentsivõimeliseks. Rohkem kui 80% küsitletutest investeeriksid ka täna Eestisse, Lätisse või Leedusse ja kordaksid oma ettevõtmist siin. Samuti jäävad Baltimaad nende arvates ka edaspidi ettevõtluse ja investeeringute sihtkohana atraktiivseks regiooniks ? tegemist on ju Euroopa kõige kiiremini kasvava majandusega.

Küsitlus näitas aga ka seda, et mitte kõigi tingimustega ei olda rahul. Saksa ettevõtted sooviksid oma äritegevuseks suuremat poliitilist stabiilsust ja järjepidevust, samuti kindlamaid õiguslikke garantiisid. Et majanduselu edaspidi stabiliseerida, nõutakse otsustavamat käitumist kuritegevuse ja korruptsiooniga võitlemisel. Kriitiline punkt on ka ametiasutustega suhtlemine. ELiga liitumise tagajärjel tööjõu väljarändamine ja sellest tulenev kvalifitseeritud personali puudumine on muutumas järjest suuremaks probleemiks.