Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Piimatööstus tegi eelmisel aastal oma arvutipargis suurpuhastuse

    19. sajandi lõpukümnendeil vedas tollal Keskmeierei nime kandnud piimatööstus oma toodangut hobustega Tallinna ja selle lähiümbruse kauplustesse laiali. Täna on hobustega kaubavedu unustatud, samuti pole vaja tootmist paberi ja pliiatsi abil juhtida.
    Tallinna Piimatööstuse süsteemiarenduse osakonna juhataja Ain Tammiku sõnul uuendati ettevõtte IT-parki eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses. ?Vanad süsteemid polnud piimatööstuse ärieesmärkidega kooskõlas,? ütleb Tammik. ?Mingisugune meiliserver surises nurgas, kuid see oli ka kõik,? lisab ta.
    Täna kasutab piimatööstus värsket ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara Movex v12, grupitöövahendite lahendust, sisevõrku ehk intranetti ja failihaldust, mis kõik on juurutatud ühtseks toimivaks süsteemiks. Tammiku väitel uute tarkvarahangete järele hetkel vajadus puudub.
    Kuigi tootmisettevõttes on otsene vajadus kaugtöökohtade järele minimaalne, on kõikidele arvutikasutajatele võimaldatud kaugligipääs Microsoft Outlooki e-posti programmile, kas siis veebibrauseri või mobiiltelefoni kaudu. Virtuaalsed töökohad on loodud piimatööstuse juhatuse liikmetele ja IT-tuge pakkuvatele inimestele.
    Intervjuu hetkel on Tammik ise Võsul strateegianõupidamisel, kuid interneti kaudu saab ta oma virtuaalset töökohta kasutades kõikidele töökoha failidele ligi. ?IT-osakonna töötajatele on virtuaalne töökoht vajalik, sest siis saame lihtsalt töötajatele tuge pakkuda. Läheme arvutiga oma võrku ja vaatame, milles on probleem,? selgitab ta.
    Tallinna Piimatööstuse arvutivõrgu turvalisuse ideoloogia on välja töötanud MicroLink Eesti AS, kelle poolt on ka tulemüürid, viirusetõrjed ja nende hooldusteenus.
    Tammiku väitel vahetavad nad turvalisuse veelgi kindlamaks muutmiseks iga kahe nädala tagant paroole. Kui mõnes suurfirmas on turvalisuse tagamiseks keelatud teatud programmid, nagu näiteks kiirsuhtlustarkvara MSN, siis Tammiku sõnul nendel suhtlustarkvarad ettevõtte süsteemidele probleeme ei tekita. ?Mingi hetk mõtlesime selle peale, kuid siiski ei pidanud vajalikuks porte kinni keerata,? lisab ta.
    Kõikides piimatööstuse arvutites on operatsioonisüsteem Microsoft XP ja lisaprogramme saab sinna installeerida vaid administraatori parooliga. Kui keegi soovib mingit programmi oma arvutisse paigaldada, peab ta selle Tammiku sõnul enne IT-osakonnaga kooskõlastama.
    Tallinna Piimatööstuse arvutipark muudeti kaasaja nõuetele vastavaks koostöös IT-teenuseid pakkuva firmaga 3 Step IT OÜ. Veel aasta tagasi olid praktiliselt kõik Tallinna Piimatööstuse arvutid ja arvutiseadmed Tammiku sõnul moraalselt aegunud ning IT-tehnikat vahetati välja vaid kampaaniate korras. Tänaseks on kogu ettevõtte arvutipark välja vahetatud. ?Juhatus on jõudnud arusaamisele, et IT on püsikulu, mitte üksikud ühekordsed investeeringud,? kirjeldab Tammik muudatusi firma mõtteviisis.
    3 Step IT müügidirektori Aivar Krausi sõnul oli Tallinna Piimatööstuse näol tegemist klassikalise näitega, kus vanaviisi enam IT-varadega edasi minna ei saanud. Eelnevate aastate jooksul olid nad soetanud erinevaid IT-seadmeid, mida oli keeruline hallata, hooldada ja kasutada, räägib ta. ?Ain Tammik tegi õige otsuse, alustades protsesside korrastamisest,? lisab Kraus.
    3 Step IT viis piimatööstuses sisse seadmete haldusteenuse, mis sisaldab renti, varaderegistrit ja vanade seadmete äraviimist.
    Et vabaneda olemasolevast vanast arvutivarast, pakkus 3 Step IT välja vanavara utiliseerimist. Piimatööstuse vana tehnika rändas 3 Step IT kasutatud arvutite taastamiskeskusesse Rootsis, kus eelmisel aastal uuendati ligikaudu 75 000 arvutit. Keskuses arvutid testitakse ja võimalusel n-ö puhutakse uus elu sisse.
    Aivar Krausi sõnul saab 80?90 protsendist arvutitest asja, kui neile pannakse uus operatsioonisüsteem, lisatakse mälu, puhastatakse ja testitakse. Keskusest lähevad arvutid kaugematele Euroopa turgudele, kus on madalam elatustase ja kus ollakse nõus ostma pruugitud arvuteid.
    Uus piimatööstuse tehnika kanti varaderegistrisse, mis näitab täpselt, kelle käes arvuti on ning millal peaks selle uue vastu välja vahetama.
    Ain Tammik tegi Tallinna Piimatööstuses proovi ka vabavara kasutuselevõtuga, kuid tema sõnul lõppesid katsed juurutada Microsoft Office?i asemel OpenOffice lüüasaamisega. OpenOffice vajas kvaliteetsemat ja suuremahulisemat kliendituge, ütleb Tammik. ?OpenOffice?i tabelarvutus ei võimaldanud kasutada kõiki analüüsivahendeid, mis sisalduvad Microsofti tarkvaras, ning seetõttu oli Microsofti tarkvarale tagasiminek hädavajalik,? lisab ta.
    Tallinna Piimatööstuse tulevikuplaanides uue tark- või riistvara soetamist niipea ette ei nähta. Tammiku sõnul on hetkel vaja lahendada palju küsimusi olemasoleva majandustarkvaraga Movex, mis annab neile tööd aastateks. ?Kohe alguses ei pidanud me vajalikuks kõiki mooduleid süsteemi juures välja arendada, kuid lähiajal hakkame nendega tegelema,? lisab Tammik.
    Enam kui saja-aastase ajalooga Tallinna Piimatööstust tunnevad kliendid Tere piima, Merevaigu sulatatud juustu või Largo mahlade järgi. Firma põhineb Eesti kapitalil ja ostab toorpiima kokku kohalikelt lehmakasvatajatelt. Ettevõtte kontor ja osa tootmisest on end sisse seadnud Tallinnas, samas toodetakse ka Viljandis.
    Tallinna Piimatööstuses töötab 300 inimest, kellest 75 asub Viljandi tootmisosakonnas.
    Autor: Lauri Levo
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.