Monofunktsionaalsus ? asulate õnn või õnnetus?

Kui asula või suhteliselt väike piirkond sõltub vaid ühest liiderettevõttest, kujutab see ohtu kogu piirkonna tulevikule.

Ettevõtted lähevad ja tulevad, neil on paremaid ja halvemaid aegu, ent inimesed peavad oma kodudes kogu aeg elama, ka pärast seda, kui seni neile tööd ja teenistust pakkunud firma pankrotti langeb.

Masendavaid näiteid ei tule otsida kuigi kaugest ajaloost. 1990. aastatel pankrotistunud Võhma lihakombinaat jättis pooled Võhma linnas elavad inimesed tööta ? olukord võttis piirkonnas suisa sotsiaalse katastroofi mõõtmed. Samalaadne olukord Püssi linnas viis omavalitsuse pankroti äärele, mis tipnes sellega, et viimastel kohalike omavalitsuste valimistel ei leidunud enam inimesi, kes soovinuks volikogusse kandideerida.

Sellepärast ongi asulad, mille hea käekäik on otseses sõltuvuses mõnest ettevõttest, asunud otsima võimalusi, et saavutada võimalikult suurt sõltumatust ja hajutada vaid ühe ettevõtte edust või ebaedust lähtuvaid riske. Ainus lahendus näib olevat ettevõtjate meelitamine piirkonda, uute firmade asutamine ja selle abil täiendavate töökohtade loomine.

Aseri on väike vald Ida-Virumaa loodeosas Soome lahe rannikul. Põhjast piirneb vald Soome lahega, läänest Lääne-Virumaa Viru-Nigula vallaga, idast Lüganuse ja lõunast Sonda vallaga.

Aseri vallas elab ligikaudu 2400 inimest, kellest 1240 on tööealised. Valla suurim tööandja on Wienerbergeri tellisetehas, kus töötab üle 180 inimese. Sel sügisel alustati uue tootmishoone ehitamist, mis loob tehasesse juurde 30 töökohta.

Esimene tellisetehas ehitati Aserisse aastal 1922, kui rajati telliskivitehas OÜ Saue, mille esialgseks tootmisvõimsuseks oli 800 000 tellist aastas.

Tehase rajamise põhjus just sellesse asukohta oli vahetus läheduses asuv kvaliteetse savi leiukoht, kust kaevandatakse tänapäevani Eestis unikaalset toorainet kambriumi savi, mille vanus on üle 500 miljoni aasta. Asula ise ongi tekkinud just tehase ümber ning seega on ka asula ja kogu ümbruskonna areng pidevalt sõltunud tellisetehase käekäigust.

1980. aastate lõpus 1990. aastate alguses oli Aseri kant väga õitsval järel, telliskive valmistav tehas andis tööd 1300 inimesele praeguse 180 asemel.

?Monofunktsionaalsus puudutas Aserit aga kõige valusamalt just 1993. aastal, kui tehas pankrotistus. Õnneks tuldi madalseisust peagi välja ning nüüd töötab tehas ASi Wienenberger juhtimise all taas jõudsalt,? räägib Aseri vallavanem Urve Takjas. ?Lisaks Wienerbergeri tellisetehasele on meie valla suurteks ja olulisteks tööandjateks Viru-Nigulas asuv puidufirma Flexa Eesti ning Kalvi mõis,? lisab vallavanem.

Lisaks elanikele töövõimaluse andmise toetab Wiener­bergeri tellisetehas kohalikku elu ka muul moel, aidates kaasa erinevate vallas toimuvate sündmuste korraldamisele, toetades Aseri kooli ning kultuurimaja.

?Eriti tänuväärne oli tehase abi aga üheksakümnendate keskpaigas kui vallal oli probleeme elumajade ja teiste hoonete kütmisega. Tellisetehas aitas tuua Soomest tol hetkel väga vajaliku konteinerkatlamaja, millega siis hooneid köeti,? iseloomustab Urve Takjas suhteid valla suurima tööandjaga.

Alates esimese tellisetehase rajamisest üle 80 aasta tagasi on tööstusel olnud rohkesti omanikke.

Alates 2001. aastast kuulub tellisetehas Wienerbergeri aktsiaseltsile, mis omakorda kuulub ülemaailmsesse Saksamaa kontserni Wienerberger Group. Kontsernil on ühtekokku 218 tehast 23 riigis ning ta on maailma suurim tellisetootja ja Euroopa suuruselt teine katusematerjalide tootja.

ASi Wienerberger turundusdirektori Eero Kotli sõnul jagub Aseris kaevandamiseks savi veel umbes sajandiks.

Kui Repo Vabrikud peaks tegevuse lõpetama, oleks see Püssi linnale katastroof, möönab Püssi linnapea Enn Siska. Puitkiudplaate tootvas Repo Vabrikutes töötab Püssi linna 1800 elanikust ligikaudu 275. Siiski ei pea Siska musta stsenaariumi käivitumist tõenäoliseks.

?Me suhtleme vabriku juhatusega tihedalt ja see, et midagi juhtuks, on äärmiselt ebatõenäoline,? on Siska tuleviku suhtes kindel. ?Pärast seda, kui selle aasta augustikuus läks Repo Vabrikute täisosalus ?veitsi omanikele, on järjest investeeritud ja tootmismahud kasvavad. Nad on siia liiga palju raha matnud, et asja lõpetada,? räägib Püssi linnapea. Ka Repo Vabrikute kodulehekülg kinnitab, et ettevõte areneb, viie aastaga on plaanis suurendada tootmist koguni kaks korda.

Repo Vabrikute avalike suhete ja turunduse juht Lilian Niitsoo ütleb, et kui tehase 580 töötajast on 47% pärit Püssi linnast, siis see paneb ettevõttele ka vastutuse. ?Oleme tunnetanud oma rolli siinses kogukonnas, võimaluste piires püüame kohalikke sündmusi sponsoreerida ja ka muul moel kaasa lüüa,? räägib Niitsoo.

Püssi linn otsib võimalusi vähendada sõltuvust vaid ühest ettevõttest. Arendamisel on 345 hektari suurune Püssi tööstusala projekt ning toimuvad läbirääkimised mitme ettevõttega, kes soovivad Püssi lähistel tootmist alustada.

?Juba käib siin tammeparketi tootmine, Repo toodangust mööbli tootmine, läbirääkimised on pooleli ühe palkmajatootjaga,? loetleb linnapea.

Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik Anti Ronk lisab, et tegelikult pole Püssi linna puhul suurte raskuste tekkimist vaja karta. Repo Vabrikud on kindel ettevõte, mis vajab tööjõudu juurde, lisandumas on ka teisi, peamiselt puidu töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.

?Püssi tööstusalal on juba ettevõtteid, kindlasti tuleb neid ka juurde. Ida-Virumaa elanikud on harjunud mitmes vahetuses tööl käima, Tallinna või Tartu inimestel puudub harjumus vahetustega töötada,? põhjendab Ronk oma usku tootmise laienemisse.

Kui majandustegevus Püssi linna lähedal elavneb, võib linna hakata inimesi juurde tulema, usub linnapea Enn Siska. Senini on see aga pidevalt vähenenud, osaliselt ka linna tegevuse tagajärjel.

Nimelt oli Püssi linn veel mõned aastad tagasi makseraskustesse läinud omavalitsuse sünonüümiks, võlasumma oli kasvanud pea 20 miljoni kroonini ning omavalitsust ähvardas pankrot. Võlad said alguse 1996. aastal, kui Püssi linn ostis konteinerkatlamaja ja püüdis ise hakata soojust tootma. Lühikese ajaga tekkisid aga võlad nii kütuse müüjate kui ka panga ees.

Finantsraskused tipnesid 2002. aastal. Ida-Viru maavalitsuse avalike suhete nõunik Anti Ronk kinnitab, et nüüd on olukord täielikult kontrolli all ja linna kommunaalmajandus radikaalselt ümber korraldatud. Kahe viimase aastaga ühendati linna lasteaiad ja elaniketa korterid koondati ühte majja.

Linnapea sõnul on elanikeregistrist välja arvatud ka sadakond linnas reaalselt mitteelavat isikut. Lähiaastatel tahab Püssi linn elanike arvu kasvatada vähemalt 2000 inimeseni. Püssi linnal on selleks ka eeldusi, maavalitsuse andmetel on Ida-Virumaa linnade hulgast Püssis kõige madalam tööpuudus (Enn Siska kinnitab seda, märkides, et linnas on praegu 35 registreeritud töötut), kõige noorem elanikkond ja suurim Eesti kodakondsusega elanike kontsentratsioon maakonnas.

Järvamaal asuva Imavere valla naabriks on Võhma ? linn, mille elu jäi peaaegu seisma, kui aastaid tagasi läks pankrotti suurim tööandja, lihakombinaat.

?Võhma on meil kogu aeg silme ees,? ütleb Imavere vallavanem Jüri Ellram. Ka Imavere valla elu sõltub paljuski ühest tööandjast ? maailma suurima paberitootja Stora Enso kontserni kuuluv Imavere Saeveski. Valla 500 tööealisest elanikust töötab neljandik saeveskis.

?Kui Imavere saeveskit enam ei oleks, siis oleks Imavere vallas olukord väga nutune,? lisab SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp.

Kuigi Imavere vallas on tööandjaid rohkemgi ? veoautode remondifirma, tankla, toitlustus- ja majutusettevõtted ?, on nende tegevus seotud saeveski tööga.

?Tekkinud ettevõtted teenindavad veokeid, mis toovad kohale palke,? räägib Puusepp. Sama kinnitab ka vallavanem Ellram, ta ütleb, et näiteks novembri algul avatud tankla rajati valda eelkõige puiduveokite tarbeks. ?Õnneks on puidutöötlemisse investeeritud suurel hulgal raha, ei usu, et seda tagasi ei taheta saada. Hea küll, seadmed võib maha võtta ja ära müüa, kuid sel juhul oleks nende väärtus olematu?, ei usu vallavanem musta stsenaariumi ehk Imavere Saeveski kadumisse.

Jõudumööda püüab vald vähendada oma seotust ja sõltuvust vaid ühest ettevõttest. ?Kui meil oleks rohkem tööealisi inimesi, tuleks valda ka rohkem ettevõtjaid,? loodab Ellram.

Nii mõnigi vallas tegutsevatest firmadest on vallavanema sõnul plaaninud oma tegevust laiendada, kuid pole leidnud töötajaid. Juba praegu käib kaks-kolmsada inimest Imavere valda tööle väljastpoolt, nii ümberkaudsetest omavalitsustest kui kaugemalt.

?Rääkisin hiljuti ühe noore perega, mõlemad töötavad meil, neil kulub kuus sõitmise peale ligi kolm tuhat krooni,? räägib Ellram.

Katrin Puusepp Järvamaa Arenduskeskusest rõhutab, et Imavere vald on logistiliselt väga heas kohas, Tallinna-Tartu ja Viljandi maantee ristumispaigas, kuid kõiki arengueeldusi ei ole veel kasutatud.

?Kui omavalitsus suudaks midagi elamumajanduse arendamiseks ära teha, oleks asi palju lootusrikkam?, kinnitab Puusepp.

Elamuehituse edendamiseks eraldas Imavere vald kevadel maatüki, kus mõõdeti välja 15 krunti. Neid jagatakse huvilistele sümboolse hinnaga ? kroon ruutmeeter ja esimesed avaldused nende saamiseks on juba laekunud.

Autor: Toomas Kelt