Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallink korraldab Balti riikide suurima börsidebüüdi

    Kui Tallinki aktsiate börsile mineku hind tuleb pakkumise ülemisse äärde ehk aktsia eest makstakse 92 krooni, teeb see aktsiate avaliku esmaemissiooni ehk IPO mahuks 3,1 miljardit krooni (200 miljonit eurot). Eesti Telekomi börsile minekust saadud kasu oli kuue aasta eest ligi 3 miljardit krooni.
    Tallink toob oma aktsiad Tallinna börsile, kuigi varem räägiti peamiselt Helsingi börsist.
    Saadavat raha kasutatakse uute laevade ostmiseks ja võlgade tagasimaksmiseks. Raskustes oleva konkurendi Silja Line?i ostminegi pole välistatud.
    ?Tallink on avatud kõigele, mis toimub Läänemere põhjaosas. Eks näis,? ütles Tallinki juhatuse esimees Enn Pant Soomes ajakirjanike küsimustele vastates.
    Pant on Tallinki juhatuse liige olnud alates 1996. aastast ja tema ametiaeg Tallinki juhina lõpeb järgmise aasta 27. juunil.
    ?Tallinki eesmärk on olla nähtav koduturgudel,? oli Tallinki juhatuse liikme ja finantsjuhi Andres Hundi kommentaar küsimusele, miks otsustati Tallinna börsi kasuks. ?Londoni või USA börsil oleksime väga väike ettevõte,? lisas ta.
    Tallinki aktsiaid saavad kõik Eesti erainvestorid ja firmad soetada maksimaalselt 23 000 krooni eest. Sellest summast ülespoole rakendub nn astmeline jaotus. Eraisikud peavad Tallinki aktsiate märkimisel hinnaks panema 92 krooni. Lõpliku pakkumishinna määrab Tallinki nõukogu kindlaks pärast kutseliste investorite nõudluse selginemist 1. detsembril. Tallinki aktsiaga saab Tallinna börsil kaubelda alates 9. detsembrist.
    ?Hinna määravad kindlaks siiski rahvusvahelised investeerimispangad,? märkis üks korraldajatest, Suprema investeerimispanganduse juht Hendrik Igasta. Aktsiaid pakutakse tema sõnul investoritele müügiks nii Skandinaavias, mujal Euroopas kui ka USAs.
    Hunt põhjendas, et Helsingi börs jäi välja, kuna nüüd ollakse ju ühtses OMXi süsteemis koos Tallinna börsiga ja siin on noteerimine ka odavam. Alles eelmisel nädalal teatas Tallinna börs, et muudab soomlastel Tallinna börsi aktsiatega kauplemise lihtsamaks.
    Küsimusele, kas need kaks sündmust olid omavahel seotud, vastas Hunt, et olukorraga muidugi tutvuti ja info, mis saadi, lihtsustas börsipaiga valikut.
    Miks aktsiate esmase emissiooni läbiviijaks valiti just Ühispank ja Suprema ning jäeti kõrvale näiteks Hansapank? Hundi sõnul ei teinud seda valikut Tallink, vaid Citigroup.
    Aktsionäride hulk on viimasel ajal tublisti kasvanud. Kui veel suve keskel oli Tallinkil 185 aktsionäri, siis eilse seisuga oli aktsionäride arv kasvanud 254ni.
    Hundi andmetel kahaneb senise Tallinki suuromaniku In­fortari osalus pärast uute aktsiate väljalaskmist ja noteerimist seniselt 55,5 protsendilt 45 protsendile.
    ?Infortar mingi osa ka müüb, aga nende strateegiat see ei muuda, sest eesmärk on ikkagi jääda enamusaktsionäriks,? kinnitas Hunt.
    Tallinkis töötas augusti lõpus ligi 2700 inimest. Kui paljud neist võiks aktsiaid märkida, ei osanud Hunt kommenteerida. Juba enne börsile minekut oli ligi 60 Tallinki töötajal soetatud firma aktsiaid. Tallink loodab, et aktsiaid ostavad tuhanded väikeaktsionärid, sh Soomest.
    ?Eestis on tugevad tunded ja suur huvi uue börsile tuleva ettevõtte vastu. Soomes huvi kindlasti nii suur ei ole ja seetõttu noteeritakse firma Tallinna, mitte Helsingi börsil,? ütles Soome Nordea ettevõtete finantseerimisüksuse juhataja Petri Siponen. Ta lisas, et 200 miljonit eurot pole maailmas just eriti suur summa, Eestis aga küll.
    Esimest korda konkureerivad aktsiate avalikul pakkumisel omavahel Eesti ja Soome jaeinvestorid.
    Soomlaste osalemise pakkumisel teevad lihtsamaks uued reeglid ? soomlased saavad hoida Eesti väärtpabereid oma Soome väärtpaberidepositooriumi arvel. Tallinna börsi IPOde puhul ei ole varem jaeinvestoritele mõeldud avalikku pakkumist väljapoole Eestit suunatud. Erandiks võib pidada Eesti Telekomi pakkumist, kus pakuti välis-jaeinvestoritele hoiutähti, mitte aktsiaid.
    ?Tegemist on laiapõhjalise rahvusvahelise protsessiga, kindlasti investorite geograafiline baas laieneb,? sõnas Suprema Securitiese rahanduse juht Hendrik Igasta.
    Esialgu on teada, et aktsiaid jagatakse vähemalt kahes astmes. Igale soovijale on esialgu garanteeritud aktsiaid 23 469 krooni (1500 euro) eest. Mismoodi sellest summast ülespoole jäävad märkimiskorraldused rahuldatakse, selgub pärast pakkumisperioodi lõppu. ?Protsessi lõpus vaatame tulemusi ja jagame aktsiad vastavalt nõudlusele,? selgitas Igasta. ?Eesmärk on vähendada spekulatiivset ostmist.?
    Pärast märkimisperioodi lõppu määratakse jaotamise vahemikud, mida võib olla ka mitu. Iga märkimiskorralduse summa jaotatakse nende vahemike järgi osadeks ning igast osast, välja arvatud esimesest, rahuldatakse mingi kindel protsent.
    Märkimisvahemikuks on määratud 73,5?92 krooni. Samas on jaeinvestoritel võimalus märkida aktsiaid ainult 92 krooni eest. ?Eesmärk on väikeaktsionärile märkimine lihtsaks teha,? rääkis Igasta. ?Me ei taha olukorda, kus mõni väikeinvestor aktsiatest ilma jääb, kuna ta on märkinud alla 92kroonise hinna. Ja hinda ei hakka jaeinvestorid niikuinii kujundama.?
    Kui huvi Tallinki aktsiate vastu on piisavalt suur, võidakse 92kroonist hinnapiiri ka kõrgemale tõsta.
    ?Kui pakkumisvahemikku tõstetakse, siis teavitatakse sellest üldsust ning kõigil investoritel on võimalus kahe päeva jooksul uued pakkumised teha,? täpsustas Tallinki juriidiline nõustaja Raino Paron advokaadibüroost Raidla ja Partnerid.
    Tallinki aktsia on kaubeldav ka börsiväliselt, kus aktsia hind on jõudnud 100 kroonini.
    Algava roadshow käigus tutvustatakse Tallinki üle maailma, sh USAs. Sihikul on suured investorid umbes kümmekonnas riigis. ?Ida-Euroopa fondid, laevandusettevõtetele spetsialiseerunud fondid. Samuti need investorid, kes pärast Hansapanga lahkumist börsilt pole jõudnud veel midagi asemele võtta,? loetles Igasta uusi võimalikke aktsionäre.
    Tallinki turukapitalisatsiooniks tuleb umbes 12,5 miljardit krooni. Kuigi Eesti Telekomi 16 miljardi kroonisele turuväärtusele jääb see alla, saab Tallinkist suuremaid ja likviidsemaid aktsiaid Tallinna börsil.
    Väikeaktsionäridele peaks kindlust lisama ka teadmine, et pakkumise korraldajal Citi­groupil on 30 päeva jooksul pärast Tallinki aktsiatega kauplemise algust Tallinna börsil õigus teha aktsia hinda stabiliseerivaid või toetavaid tehinguid.
    Sel aastal on Kesk- ja Ida-Euroopas börsile tulnud 32 ettevõtet, millest on IPO-hinnaga võrreldes plussis 25.
    Peale uute aktsiate emiteerimise moodustavad pakkumise mahust ühe osa aktsiad, mille müüvad ära olemasolevad aktsionärid.
    Investeerimisfirma Danske Capital, kes on üks müüjatest, ei tahtnud tehingu üksikasju täpselt kommenteerida. Küll aga selgitati firmast, et nad ei kavatse müüa kogu oma positsiooni Tallinkis.
    Börsile minekut peab Dans­ke Capital Tallinki jaoks väga positiivseks arenguks. ?Meie meelest on Tallink huvitav ja hea firma,? teatas Danske Capital.
    Silja Line Eesti juhatuse esimees Meelis Laido ütles, et Tallinki börsile minek on asjade loogiline käik, kuid ise ta konkurendi aktsiaid osta ei kavatse.
    ?Mis seal?s ikka, eks see ole igati loogiline käik, mis tõenäoliselt suurendab Tallinki konkurentsivõimet, ja see on ju hea,? rääkis Laido. Emissioonist saadava raha hulk assotsieerus tal kohe Tallinki ühe suure laeva hinnaga. ?Korra täna hommikul ma isegi mõtlesin sellele. Aga ma pole kunagi aktsiatega mänginud ega kavatse seda ka nüüd teha,? lausus ta vastuseks küsimusele võimaliku aktsiaostu kohta.
    Ecerö Line?i tegevjuht Katrin Sirk Aun ütles, et Tallinki börsile minek on parim viis tellitud uute laevade väljaostuks puudujääv raha kätte saada. ?Tegu on lisaraha saamisega firma äritegevuseks ja laevandust ei mõjuta see samm kuidagi,? lisas ta.
    ?Tallinna börs on selle üle kindlasti väga õnnelik, sest Tallinki aktsiatega kauplemine elavdab oluliselt selle tegevust,? märkis ta. Sirk Aun pole konkurendi aktsiate soetamise peale mõelnud. ?Mitte põhimõtte pärast, lihtsalt pole sellele mõelnud.?
    Ilma Tallinki Helsingis toimunud pressikonverentsita oleks Copterline?i eilehommikune 10.15 väljumisega lend täiesti tühjaks jäänud, kuna kopteris olnud neli reisijat sõitsid kõik just sinna.
    Eile hommikul läksid Copter­line?i Tallinna terminalist lisaks Äripäeva ajakirjanikule ja fotograafile Helsingisse veel Enn Pant ja BNSi majandusreporter Gaili Eding.
    Enn Pant tunnistab kopterit oodates, et Helsingisse läheb pressikonverentsile just tema, sest äripartnerid Kalev Järvelill ja Andres Hunt ei räägi soome keelt. ?Tegelikult ei tahaks üldse kopteriga lennata,? tunnistab Pant nädalavahetuse ajalehtede lugemise kõrvalt. Helsingis on Pandil vastas must Mercedes-Benz.
    Tallinki minek börsile tundub Soomeski olevat tõsine meediasündmus ? pressikonverentsil on ruum rahvast täis, püsti on pandud kolm-neli telekaamerat ja sama palju sibab ringi fotograafe.
    Soomlastele iseloomulikult algab pressikonverents pea sekundilise täpsusega kell 11.30, kuid kestab väljareklaamitud tunni asemel kõigest pool tundi. Kolm meest pika laua taga on rahulikud ja emotsioonitud, Enn Pant räägib soome keelt kerge eesti aktsendiga ja kolleegid ütlevad talle kõrvalt ette paar sõna, mis esimese hooga meelde ei tule.
    Sellest, kuidas praeguste omanike osalused Tallinkis vähenevad, pressikonverentsil rääkida ei taheta. ?Ma pole seda kunagi kokku arvutanud, see on paberites kirjas,? vastab Pant küsimusele, kui suur on tema enda osalus Tallinkis.
    ?Täna algab road­show,? ütleb Petri Siponen, Nordea ettevõtete finantseerimisüksuse Soome juht. ?Tallink on Eestile oluline ettevõte ja on loomulik, et ta läheb Eesti firmana börsile kodumaal,? vastab ta küsimusele, miks mitte noteerida Tallinki aktsiat ka Helsingi börsil. Lisaks on Tallinki emissioon maailma mastaapides nii väikese väärtusega, et Siponeni sõnul teeks mitmel börsil askeldamine olukorra liiga keeruliseks. ?Pealegi on Tallinna börsi omanik niikuinii OMX,? lausub ta.
    Kui palju uusi investoreid Tallink börsiletulekuga leiab, täpselt ei teata. Institutsionaalseid investoreid loodetakse saada kümneid või sadu ning üksiküritajaid Eestist ja teistest Baltimaadest isegi üle 10 000. Lisaks veel tuhandeid soomlasi. Kui suurt huvi soomlased Tallinki aktsiate vastu tunda võiksid, seda mehed pressikonverentsil öelda ei julge.
    ?Mina usun küll, et huvi tuleb Soome poolt suur,? arvab pärast pressikonverentsi Matti Saarinen, Kreab Oy juht. Kreab on Tallinki Soome-poolne suhtekorralduspartner. ?Tavalised inimesed kindlasti ostavad Tallinki aktsiaid, kuna ta on Soomes tuntud firma, ta on teatud bränd.?
    Mis aktsiate müügist tuleva rahaga peale hakatakse, sellest otsustajad eriti rääkida ei taha. ?Kui raha on taskus, siis otsustame lõplikult, mida sellega peale hakata,? ütleb Tallinki juhatuse liige Keijo Mehtonen. ?Praegu pole seda veel otsustatud,? sekundeerib talle Pant.
    Teada on, et lähitulevikus tuleb leida vähemalt osa 400 miljonist eurost, mis kulub kolme uue laeva ehitamiseks. Esimene neist peaks merereise alustama kevadel, teine 2007. ja kolmas 2008. aastal.
    ?Veel on vara öelda, kas uued laevad tulevad vanadele lisaks või vahetame mõned välja,? ütleb Pant. ?See sõltub sellest, kuidas turg muutub ? kas saame avada uusi liine või ei,? lisab Mehtonen.
    Kindel on see, et 400 miljonit eurot laevafirma korraga välja ei käi. ?Enamasti ei osta keegi laevu oma raha eest,? viitab Pant sellele, et osa laevade ehitamiseks vajaminevast summast leitakse mujalt.
    Tallink tahtis börsile juba 1997. aastal, kuid siis said takistuseks toona Hansatee Grupi nime all tegutsenud laevafirma segased omandisuhted ja läbipaistmatu raamatupidamine.
    Ühena vähestest suurfirmadest olid Hansateel siis esitajaaktsiad, mistõttu tema tegelikest suuromanikest räägiti vaid mitteametlikult. Alles tänavu suvel selgus lõpuks, et omal ajal Tallinkile laenu andnud Ühispanga juht Ain Hanschmidt on ca 700 miljoni kroonise osalusega Tallinki üks suuremaid omanikke. Täpsemalt on Hanschmidt Tallinkis enamusosalust omava Infortari omanikfirma Linandell üks kolmest omanikust.
    Varem olid Linandelli omanikud Tallinki juhatuse esimees Enn Pant ja juhatuse liige Kalev Järvelill. 2003. aastal maksuameti juhi kohalt lahkunud Järvelill kaasati Linandelli eelkäija Inforte aktsionäriks enam-vähem samalaadse skeemiga kui Hanschmidt.
    Huvipakkuv on ka Tallinki tekkelugu. Tallinki eelkäija Hansatee asutasid juba 11 aastat tagasi Inreko Laev ja Merelaevandus. Ühispank hakkab ettevõttes aktiivset rolli mängima 1996. aastal, mil kahjumis Hansatee aktsiad läksid võla katteks panga sidusfirma Ühisinvesteeringute valdusse. Sel ajal kutsus Hanschmidt Hansateed juhtima toonase rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi. Veidi hiljem sõlmisid Pant ja Hanschmidt lepingu, millega Hansatee töötajate ja Ühispanga Aktivajuhtimise ASi moodustatud Infortar sai 44% ettevõttest. 45% jäi endiselt Merelaevandusele ja 11% Ühisinvesteeringtele. Ühispank avas krediidiliini.
    1997. aastal, mil kaaluti esimest korda börsile minekut, tehti vahetult enne börsikrahhi aktsiaemissioon. Selle käigus jäi Merelaevandusele vaid 1% aktsiatest ja Hansatee Grupi omanikeringi tõmmati Hanschmidt ja praegune rahandusminister, endine maksuameti juht Aivar Sõerd. Raha aktsiate ostuks tuli valdavalt laenuna Ühispangast.
    2002. aastal nimetati Hansatee ümber Tallinkiks.
    Infortar viis oma osaluse ettevõttes vahepeal isegi 86 protsendini ja hakkas seejärel aktsiaid välisinvestoritele müüma, osaliselt selleks, et vähendada Ühispanga võlapainet. 2004. aasta lõpuks jäi Infortari kätte üle 55% Tallink Grupi aktsiatest.
    Ühe välisinvestorina kaasati aktsionäride ringi Tallinki praegust aktsiamüüki koordineeriv Citigroup.
    Vahetult enne aktsiamüüki lõpetas Soome meedias kriitika alla sattunud Tallink eelmisel nädalal reovee Soome lahte pumpamise.
    Tallinki Soome tegevjuht Hakan Nordström selgitas eile, et seaduse järgi võisid Tallinki laevad reovett Soome lahte lasta, kui see oli enne läbinud bioloogilised puhastusseadmed. Üldsuse surve tõttu otsustas firma aga kogu reovee sadamatesse viia.
    Eckerö Line, Linda Line Express, Silja Line, Viking Line ja Nordic Jet Line on oma reovett ära andnud juba aastaid.
    Reisilaevad Romantika ja Meloodia hakkasid reovett viima Helsingisse ja Tallinnast Marienhamni kaudu Stockholmi minevad laevad Stockholmi. Nordström täpsustas, et Victoria viib reovee Stockholmi alates esmaspäevast, Regina Baltica alates 18. novembrist.
    Helsingis maksab reovee kuupmeetri sadamasse jätmine ühe euro, Stockholmis 0,5 eurot, Turus 1,15 eurot.
    ?See on väärarvamus, et me nii kokku hoidsime, see ei ole suur kulutus,? lisas Nordström. Suure laeva reovee äraandmine maksab Helsingi sadamas 50?100 eurot (780?1500 krooni) ööpäevas.
    Romantikas ja Meloodias on küll bioloogilised puhastusseadmed, mis korjavad välja näiteks kolibakteri. Fosfor ja lämmastik jäävad aga järele ja iga päev jättis alus selle mürgise segu Läänemerre sinivetikatele toiduks, kirjutas Kauppalehti.
    Reojäätmete äraviimise kokkulepe tehti 80. aastate algul, see muutus rahvusvaheliseks 2003. aasta sügisel. Praktikas tähendab see, et 2008. aasta algusest alates peaksid laevades olema vähemalt tsisternid. Sinnamaani on rahvusvahelised veed vaba kloaak, kirjutas Kauppalehti.
    Ajalehe Turun Sanomat andmetel kahtlustatakse Tallinki valendmete esitamises Ahvenamaale, kui ta väitis, et Regina Baltica reoveed võetakse vastu Stockholmi sadamas.
    Stockholmi sadama tehniline juht Kjell Karlsson ütles ajalehele, et tema teada pole Tallink oma aluste reovett Stockholmi sadamasse toonud.
    Ahvenamaal võidakse laev vabastada reoveemaksust, kui firma suudab tõendada, et puhastusseadmed on korras ning reovesi naftajääkidest puhas.
    Selge see, et himu portfelli Balti aktsiatega täiendada on suur nii Balti riikide kui ka välisinvestoritel. Sel aastal on Ida-Euroopas juba päris hea hulk IPOsid toimunud ning huvi nende vastu oli suur.
    Arvestades Tallinki suurt vabalt kaubeldavate aktsiate hulka, peaks firmast saama kindlasti Eesti börsi nn blue chip ehk kvaliteetaktsia. Eeldatavasti saab Tallinkist üks enimkaubeldud aktsiaid Balti börsidel tervikuna.
    Hetk on börsile tulekuks kindlasti väga hea. Ma arvan, et kui korraldajatel on eeltöö ära tehtud, siis peaks neil selge pilt olema sellest, milliseks huvi kujuneb. Seetõttu oleks raske arvata, et nad vastuvoolu aktsiate pakkumisega välja tuleksid.
    Kas Tallink Starmani kombel kauplemise avanedes üles liigub, ei saa enne teada, kui esimene börsipäev kätte jõuab. Eelkõige on kõik kinni selles, millele toetub hind. Ei maksa uskuda, et välisinvestorid tormaksid pimesi mida iganes võtma. Seal on ju samuti intelligentsed inimesed.
    Täna (eile ? toim.) nägime seda, et investorid tormasid vabastama raha teiste aktsiate alt osalemaks Tallinki aktsiate avalikul pakkumisel. Kuna märkimisperiood on alles alanud, siis ärkajaid on ilmselt veel. Seetõttu ma ei välista, et müügitrend võib Tallinna börsil jätkuda.
    Samas on arusaadav, et mõningatest aktsiatest tahetakse kasumit võtta ja üritada millegi uue ja huvitavaga. Eriti kui silme ees on see, mis viimaste börsile tulekutega on Eestis ja ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas juhtunud.
    Ma arvan, et Tallink on IPO üsna õigesti ajastanud. Kesk- ja Ida-Euroopa turud laiemalt on jätkuvalt huvi keskmes. Teisalt, Balti probleemiks on, et raha, mis siia tahab tulla, on rohkem, kui turud on valmis vastu võtma.
    Kindlasti tervitab turg iga uut IPOt ja praegu on aeg paras, ostjatel on hammas verel. Tallinki võib vaadata kui Hansapanga asendajat.
    Kui hästi ta seda kohta täidab, näeme me hiljem. Firma on tuntud, kuid investorid nõuavad ka läbipaistvust. Leian, et IPO tuleb edukas, kuid hinnavahemikku ilmselt ei tõsteta. Aktsia hinnatase võib olla kõrge ning järsk hinnatõus on vähetõenäoline.
    Rein Kilk, ettevõtja
    Mina Tallinki aktsiaid ei märgi. Ma ei ole börsil kaupleja tüüp. Selle Tallinki kohta tahaks ühe krõbeda kommentaari öelda küll, aga jätan hetkel ütlemata. Kommentaari vihjeks oleks Ühispank ja tema endine juht.
    Indrek Neivelt, Hansapanga eksjuht
    Ei ole veel jõudnud otsustada, kas märkida või mitte. Ma emotsioonide ajel otsuseid ei langeta. Ei usu, et Tallinkist saaks Balti riikide suurim börsifirma, Eesti Telekomist ta ikka vist mööda ei lähe.
    Jüri Mõis, ettevõtja
    Mina olen oma portfelli andnud juhtida elukutselisele portfellihaldurile. Tema teeb otsused minu eest ja iseseisvalt. Kui on hea investeering, ju nad siis mulle ka aktsiaid ostavad. Ise pole ma jõudnud süveneda, sest jooksvalt asju ei jälgi.
    Joakim Helenius, investeerimispankur
    Ei ole veel jõudnud suhtarve analüüsida. Firma on siiski hästi kasvanud ja üle saanud raskustest. Tal on potentsiaali. Kui hind tundub mulle pärast analüüsi õige, siis mõtlen tõsiselt aktsiate ostmisele.
    Heiti Hääl, Alexela üks omanikke
    Kavatsen Tallinki aktsiaid märkida.
    Heldur Meerits, ettevõtja
    Ei ole veel jõudnud analüüsida Tallinki bilanssi ega kasumiaruannet. Peagi võtan selle uurimise alla, sest ettevõttena tundub Tallink väga huvitav.
    Kalev Järvelill, Tallinki juhatuse liige
    Mina oma olemasolevaid aktsiaid ei müü. Ma ei tohi ega saagi müüa. Kas ma aktsiaid ka nüüd uuest emissioonist juurde märgin, ei saa ma kommenteerida. Mina arvan, et Tallink on väga hea ettevõte.
    Andres Hunt, Tallinki juhatuse liige
    Mina märgin küll aktsiaid lisaks juba olemasolevatele juurde.
    Malle Aleksius, endine Hansatee nõunik
    Ei ole mõelnud juurde märkida. Miks ma peaksin?
    Kati Kusmin, Kalevi müügidirektor
    Ei ole veel jõudnud analüüsida, aga arvan, et jätan Tallinki aktsiad ostmata, kuigi firma tundub huvitav.
    Annika Matson omab Tallinki aktsiaid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
"Tunnen, et on vaja telefon kätte võtta... ja kukun jälle töösse!"
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Miks juhtub nii, et inimesed on pidevalt ühenduses tööga, millised on tagajärjed ja kuidas ennast tööst lahti haakida, kirjutavad organisatsiooniuurijad Anne Reino, Alo Treial ja Maria Murumets Äripäeva essees.
Ferrari kutsub tagasi 23 000 sõidukit
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Itaalia autotootja Ferrari kutsub tagasi 23 555 sõidukit, sest kahtlustab paljudel mudelitel viga pidurites, vahendab ajakiri Car and Driver.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Hiina eksport kasvas, kuid väljavaade näib tume
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Hiina eksport kasvas juulis oodatust kiiremini, andes riigi majanduse taastumiseks koroonapandeemiast julgust. Samas globaalse nõudluse nõrgenemine võib hakata lähikuudel tarneid pidurdama, vahendab Reuters.
Tallinki konkurent müüs laeva
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte
Läänemerel Tallinkiga võidu seilav Viking Line sõlmis eile lepingu aluse M/S Amorella müügiks Corsica Ferries SASile, teatas ettevõte

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.