Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Intressitõus ? pigem konkurentsieelis Eestile

    Euroopa Keskpank otsustas eile majanduskasvu kahjuks ja inflatsiooni ohjeldamise kasuks, tõstes eile intresse 0,25% võrra. 2003. aastast püsinud madalate intresside aeg on läbi.
    Seda otsust ennustati ja oodati õieti juba paar viimast kuud, sest eurotsooni inflatsioon on olnud üle Euroopa Keskpanga (EKP) soovitud 2% taseme selle aasta veebruarist saadik. Mõne praeguse euroriigi ? näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa ? hindade kasvu pärast on aga nii Brüssel kui Frankfurt pidanud muretsema juba mitu aastat järjest.
    Euroopa Komisjon tõstis hiljuti ka tänavust inflatsiooniprognoosi 1,9 protsendilt 2,3-le ning 2006. aasta inflatsiooniks ootab komisjon 2,2%. Seega on järgnevateks intressikergitamisteks argument olemas. Analüütikud on ennustanud veel kaht intressitõusu ehk siis tuleva aasta tasemeks 2,75%.
    Euroopa majandus on tänavu kosunud, eurotsooni aastakasvuks oodatakse üle pika aja 2,4%. Viimased viis aastat on just loid kasv olnud inflatsiooni kõrval Euroopa teine suur mure, samas ka madalate intresside põhjus.
    Eesti ja teiste Euroopa Liidu uute liikmete majanduskasvu numbrite kõrval paistab euroriikide sama näitaja kahvatuna ? ?suurel kaheteistkümnel? näiteks III kvartalist vaid 0,6%, samal ajal Baltimaad kasvavad ­8?9protsendilise kiirusega.
    Intresside tõstmine näeb sel taustal välja rohkem EKP poolt hädapiduri tõmbamisena vaevalt liikuma hakanud rongis. Naftahinnadki on praeguseks taltunud ja langenud, võrreldes paari nädala taguse ajaga, mil EKP uus president Jean-Claude Trichet õigupoolest andiski märku, et intressitõus on möödapääsmatu.
    EKP otsus tähendab toimetuse meelest seda, et Vana-Euroopa majandus jääbki loiult sörkima paariprotsendilise kiirendusega. Seda enam, et eilne intressitõstmine ei jää viimaseks. Noor-Euroopale intressitõstmisest kasvupidurit ei saa ? EList voolavad toetusrahad hoiavad nende majanduselu ärksana.
    EL15, sh eurotsoon, on toetustega harjunud ja see neid enam samamoodi ei erguta. Seega võib intressitõstmise lugeda Eestile, Lätile, Leedule ja veel seitsmele ELi uusliikmele konkurentsieelise andmiseks EKP poolt. Brüsseli soov vähendada uusliikmete toetussummasid on mõistetav.
    Intressitõusul on ka negatiivsem pool meie jaoks ? laenuraha hakkab kallinema. Meie laenuvõtjate lohutuseks saab öelda, et esialgu mõjutab EKP otsus näiteks eluasemelaenuvõtjate igakuist laenu tagasimakse suurust vähesel määral ? intressid on juba tõusnud EKP otsuse ootuses. Kui näiteks mõni kuu tagasi võisid pankade parimad kliendid saada laenu kätte 2,5%ga, siis novembris oli parim pakkumine juba 3,1% peal ehk suurem intressitõus on ära olnud.
    Ka tuleval aastal ei anna intressitõus end meie laenuvõtjate taskutes veel kuigi teravalt tunda. Kui pangad on viimased paar aastat väljastanud laene umbes 0,6protsendilise marginaaliga, siis tugevnev konkurents pangandusturul ? järgmisel aastal alustab siin tegevust Svenska Handelsbanken ? ei lase marginaalidel oluliselt suuremaks paisuda. Tulumaksureform ja alanev töötuskindlustusmakse määr leevendavad intressitõusu mõju. Meil läheb mõistlikult raha kulutades ka järgmisel aastal hästi.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
McDonald'si kasumit toetasid menüü kõrgemad hinnad
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
McDonald's avaldas ootuseid ületavad neljanda kvartali tulemused, müüki suurendasid kõrgemad menüühinnad, külastajate arv ja turundustegevus.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.