Intressitõus ? pigem konkurentsieelis Eestile

Euroopa Keskpank otsustas eile majanduskasvu kahjuks ja inflatsiooni ohjeldamise kasuks, tõstes eile intresse 0,25% võrra. 2003. aastast püsinud madalate intresside aeg on läbi.

Seda otsust ennustati ja oodati õieti juba paar viimast kuud, sest eurotsooni inflatsioon on olnud üle Euroopa Keskpanga (EKP) soovitud 2% taseme selle aasta veebruarist saadik. Mõne praeguse euroriigi ? näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa ? hindade kasvu pärast on aga nii Brüssel kui Frankfurt pidanud muretsema juba mitu aastat järjest.

Euroopa Komisjon tõstis hiljuti ka tänavust inflatsiooniprognoosi 1,9 protsendilt 2,3-le ning 2006. aasta inflatsiooniks ootab komisjon 2,2%. Seega on järgnevateks intressikergitamisteks argument olemas. Analüütikud on ennustanud veel kaht intressitõusu ehk siis tuleva aasta tasemeks 2,75%.

Euroopa majandus on tänavu kosunud, eurotsooni aastakasvuks oodatakse üle pika aja 2,4%. Viimased viis aastat on just loid kasv olnud inflatsiooni kõrval Euroopa teine suur mure, samas ka madalate intresside põhjus.

Eesti ja teiste Euroopa Liidu uute liikmete majanduskasvu numbrite kõrval paistab euroriikide sama näitaja kahvatuna ? ?suurel kaheteistkümnel? näiteks III kvartalist vaid 0,6%, samal ajal Baltimaad kasvavad ­8?9protsendilise kiirusega.

Intresside tõstmine näeb sel taustal välja rohkem EKP poolt hädapiduri tõmbamisena vaevalt liikuma hakanud rongis. Naftahinnadki on praeguseks taltunud ja langenud, võrreldes paari nädala taguse ajaga, mil EKP uus president Jean-Claude Trichet õigupoolest andiski märku, et intressitõus on möödapääsmatu.

EKP otsus tähendab toimetuse meelest seda, et Vana-Euroopa majandus jääbki loiult sörkima paariprotsendilise kiirendusega. Seda enam, et eilne intressitõstmine ei jää viimaseks. Noor-Euroopale intressitõstmisest kasvupidurit ei saa ? EList voolavad toetusrahad hoiavad nende majanduselu ärksana.

EL15, sh eurotsoon, on toetustega harjunud ja see neid enam samamoodi ei erguta. Seega võib intressitõstmise lugeda Eestile, Lätile, Leedule ja veel seitsmele ELi uusliikmele konkurentsieelise andmiseks EKP poolt. Brüsseli soov vähendada uusliikmete toetussummasid on mõistetav.

Intressitõusul on ka negatiivsem pool meie jaoks ? laenuraha hakkab kallinema. Meie laenuvõtjate lohutuseks saab öelda, et esialgu mõjutab EKP otsus näiteks eluasemelaenuvõtjate igakuist laenu tagasimakse suurust vähesel määral ? intressid on juba tõusnud EKP otsuse ootuses. Kui näiteks mõni kuu tagasi võisid pankade parimad kliendid saada laenu kätte 2,5%ga, siis novembris oli parim pakkumine juba 3,1% peal ehk suurem intressitõus on ära olnud.

Ka tuleval aastal ei anna intressitõus end meie laenuvõtjate taskutes veel kuigi teravalt tunda. Kui pangad on viimased paar aastat väljastanud laene umbes 0,6protsendilise marginaaliga, siis tugevnev konkurents pangandusturul ? järgmisel aastal alustab siin tegevust Svenska Handelsbanken ? ei lase marginaalidel oluliselt suuremaks paisuda. Tulumaksureform ja alanev töötuskindlustusmakse määr leevendavad intressitõusu mõju. Meil läheb mõistlikult raha kulutades ka järgmisel aastal hästi.

Autor: ÄP