Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasijuhtme tegijad alustasid kampaaniaga

    PR-firma Hill & Knowlton vahendusel täna Äripäevas, Läti päevalehes Diena ja leedulaste majandusväljaandes ühel ajal ilmunud kolumnis üritab Saksa majandus- ja tööminister Wolfgang Clement pöörata baltlasi gaasijuhtme usku. Minister väidab, et tegemist on kindlustusega juhuks, kui Valgevenest ja Ukrainast tulevad gaasijuhtmed peaks kinni keeratama.
    ?President Putin ei välistanud septembris Berliinis kuidagi seda, et Läänemere gaasijuhtme üks haru võiks suunduda Balti riikidesse. Sel viisil saaks see regioon tervikuna kavandatavast projektist otsest kasu,? kirjutab minister oma pöördumises. Sellist pakkumist aga Balti riikidele tehtud ei ole.
    Vene?Saksa gaasijuhtme PR-kampaaniat koordineeriv Hill & Knowlton Latvia esindaja Dana Hassana sõnul on tegemist hetkel ühekordse selgitusega gaasjuhtme kui väga tundliku teema kohta. ?Kuna teema on tundlik ja aktuaalne kõigis kolmes riigis, ilmub ka Saksa majandusministri kommentaar korraga kõigis kolmes riigis. Lätis, aga ka Eestis, on gaasijuhtmele vastuseis ja segadus liiga suur ning see avaldus peaks seda leevendama,? ütles Hassana.
    Keskkonnaminister, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles eile, et Vene?Saksa gaasijuhe võib Poolale ja Baltimaadele kasulik olla küll. ?Aga praegu ei ole veel teada, kuidas ta seda on, meil ei ole selliseid kokkuleppeid, et meile sealt mingi toru tuleb. Peale selle on meil ju otsekokkulepped Venemaaga,? ütles Reiljan.
    ?Aga selge on, et nad (Saksamaa ja Venemaa ? toim.) on käitunud teiste Euroopa riikide suhtes suhteliselt üleolevalt ja nahaalselt,? ütles Reiljan.
    Reiljan andis ka mõista, et Eesti ja Läti tahaks selles projektis osalised olla. ?Ikkagi on parem, kui kõik tunnevad, et nad on osanikud selles asjas, mitte niimoodi, et kaks suurt riiki sõidavad neist lihtsalt üle ja ütlevad, et vot, me otsustasime,? ütles Reiljan.
    Ka ekspresident Lennart Meri on gaasijuhtme teemadel ägedalt sõna võtnud ning nõudnud valitsuselt selget seisukohta. Meri on ühes oma varasemas intervjuus ütelnud, et gaasijuhe tuleb ?demokratiseerida? ning väga täpselt tuleb hinnata selle rajamisega kaasnevaid ökoloogilisi riske, eelkõige Läänemerre uputatud keemiarelvade osas.
    Üleeile Eesti ärimeestele esinenud Läti president Vaira Vike-Freiberga ütles oma kõnes, et gaasijuhtme näol on tegemist äärmiselt tundliku teemaga ja see vajaks lisaarutelu nii riikide kui ka ELi tasemel.
    Saksa majandusministeeriumi gaasiosakonna juht Uve Lorentsen ütles Äripäevale, et Saksamaal tekib gaasipuudus juba 2010 ning see suureneb järjest. ?Saksamaa vajab kiiresti suuri koguseid gaasi ning see juhe aitab nii meid kui ka juba puuduses vaevlevat Suurbritanniat. Norral ei ole nii palju gaasi, et meie vajaduse kataks, nii et Venemaa ongi ainus võimalus hetkel,? ütles Lorentsen.
    Lorentsen nõustus väitega, et on tehtud vigu gaasijuhtme tutvustamisel ning asjade ajamisel. ?Tõsi on see, et projekti keskel ei saa võimalikele asjaosalistele seda peale suruma minna,? ütles Lorentsen.
    ?Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised kokkulepped nii olulistes küsimustes nagu energeetika eeldavad, et otsuste tegemisel tuleks kaasata kõiki osapooli, kelle huve see puudutab,? ütles president Arnold Rüütel eile Riias. ?Praegu seda tehtud ei ole.?
    President Rüütel rõhutas, et gaasitoru paigaldamisel on oluline pidada silmas keskkonnanõudeid ja ajada poliitikat nõnda, et kõik regiooni riigid saaks gaasijuhtme rajamisest võimalikult palju kasu.
    ?Ilmselt tahab Venemaa mängida suurriikidega väikeste vastu, kuid Venemaad lihtlabaselt sõimama minna pole mõtet,? sõnas Rüütel.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Lagarde: ärge kahelge meie sihikindluses, me pole lõpetanud
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et keskpanga otsuste jälgijad ei tohiks kahelda keskpanga sihikindluses jõuda 2% inflatsioonini.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.