Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õiguskaitse tagab patentimine või kasuliku mudeli registreerimine
Nagu enamikus riikides, nii on ka Eestis loodud võimalused tööstusomandi, sealhulgas leiutiste kaitsmiseks.
Erinevalt näiteks autoriõigusest, mille puhul autoriõigus teosele tekib teose loomisega, ei piisa ainuüksi leiutise ?loomisest?, et sellele tekiks õiguskaitse (leiutaja ainuõigus). Leiutisele ainuõiguse saamiseks tuleb läbi teha teatavad formaalsed protseduurid.
Eestis on leiutisele õiguskaitset võimalik saada kahel viisil: leiutise patentimise või leiutise kasuliku mudelina registreerimise kaudu. Mõlemal juhul on Patendiamet asutuseks, mis tegeleb vastavalt patenditaotluste või kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisega.
Patendikaitse võib saada leiutis, mis on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Patendiamet teeb patenditaotlustele nn täisekspertiisi, s.o lisaks taotluse vorminõuetele vastavusele kontrollib patendiamet ka leiutise patentsust (uudsust, leiutustaset, tööstuslikku kasutatavust). Kui leiutisele väljastatakse patent, kehtib see üldreeglina kuni 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates (eeldusel, et patendiomanik tasub patendi jõushoidmiseks riigilõivud iga kehtivusaasta eest). Patendi kehtivuse lõppedes lõpeb leiutise omaniku ainuõigus ning leiutis muutub kõigile vabalt kasutatavaks.
Leiutise registreerimine kasuliku mudelina annab leiutise omanikule põhimõtteliselt samasugused õigused, nagu annaks ka patenditud leiutis. Kasulik mudel erineb patendist eelkõige õiguskaitse andmise protseduuri poolest: kui patenditaotluse osas teostatakse täisekspertiisi, siis kasuliku mudeli taotluse osas kontrollib patendiamet üksnes vorminõuetele vastavust. See teeb kasuliku mudeli registreerimise menetluse ühest küljest kiiremaks (ja ka odavamaks), teisalt aga kätkeb täisekspertiisi mittetegemine kasuliku mudeli omaniku jaoks suuremat riski, et leiutist soovitakse (põhjendatult) vaidlustada. Samuti erineb kasulik mudel patendist kehtivusaja poolest: kasulik mudel annab leiutise omanikule ainuõiguse kokku kuni kümneks aastaks.
Tuleb silmas pidada, et leiutiste õiguskaitse osas kehtib territoriaalsuse printsiip, mis tähendab, et ainuõigus leiutisele kehtib vaid neis riikides, kus leiutis on patenditud (kasuliku mudelina registreeritud). Seega näiteks ainult Eestis patenditud leiutis ei anna omanikule ainuõigust mistahes muudes riikides. Leiutise kaitsmiseks teistes riikides tuleb isikul esitada kas eraldi patenditaotlused vastavate riikide patendiametitele või kasutada mõnda rahvusvaheliste kokkulepetega loodud võimalust taotleda patenti korraga mitmes riigis.
Autor: Sulev Sulsenberg