Väikeettevõtted häbenevad rääkida oma heategudest

Ökotoodetega kaupleva väikefirma OÜ Loodusjõud juht ja omanik Priit Mikelsaar leiab põhitöö kõrvalt igal nädalal mitu tundi aega, et vabatahtlikult tegutseda MTÜ Taaskasutuskeskuse nõukogu liikmena. Aktsiaseltsid Reval ­Auto ja Trigon Capital on ristivanemateks Keila SOS Lasteküla kahele perele, toetades rahaliselt ja samas ka külastades töötajatega oma ristiperesid. OÜ MindWorks tegi tasuta Heateo SA veebilehekülje heategu.ee kujunduse. Eesti Elektronpost toetab SOS Lasteküla, pakkudes neile oma teenused nii madala hinnaga, kui on suutelised.

Kohvikukett Double Coffee toetab noori artiste, kellel juurdepääs galeriidele ja kontserdisaalidele veel puudub, võimaldades neil eksponeerida oma reklaami kohviku menüüs, andes kohviku seinu tasuta näitusepindadeks ning kohviku ruume tasuta bändidele muusika tegemiseks, noortele luuletajatele luuleõhtuteks jne.

Heateo sihtasutuse ettevõtete heategevuse suuna juht Margo Loore tõdes, et kuigi need on vaid üksikud näited väikefirmade heategevusest, jõuavad avalikkuseni vaid suurfirmade heateod. ?Väikesed ettevõtted teevad tegelikult Eestis palju heategusid, aga klientidele sellest enamasti ei räägita. Suhtumine on, et häid tegusid justkui ei sobi eksponeerida,? nentis Loore.

SOS Lasteküla toetava Eesti Elektronpost ASi turundusjuhi Maris Viirese sõnul on heategevus loomulik tegevus, olenemata sellest, kuidas ja millises mahus sa seda teed.

?Ei pea tähtsaks teavitada heategudest oma kliente, sest oluline on ju, et abivajajad saaksid kasvõi raasukese sellest, mida nende hing igatseb. See ei ole koht, mille arvel sooviksime end turundada, mitte täna,? kinnitas Viires.

Loore sõnul aga ongi just selle väärarvamusega, et heategudest ei sobi rääkida, tekkinud mulje, et heategevusega tegelevad vaid suurfirmad. ?Heategevusest sobib küll ja tulebki rääkida, sest see on ainus viis, kuidas klientidel on võimalik eelistada vastutustundlikuma ettevõtte toodet või teenust ja nii kogu ärisektorit suuremale vastutustundlikkusele suunata,? arvab Loore.

Double Coffee turundusjuht Eva-Kristina Ponomarjov peab ettevõtte arengu seisukohast heategevusest rääkimist väga oluliseks, kuigi ka nendel ei olnud pool aasta tagasi see veel päevakorras. ?Oleme tõsisemalt pühendunud heategevusele ja klientide teadvustamisele. Sellest, et ostes meie juurest, on igal kliendil võimalus toetada abivajajaid, peab ju rääkima.

Loore sõnul on selline ettevõtte sotsiaalse vastutuse vorm, mis samaaegselt loob finantsväärtust firmale ja sotsiaalset väärtust ühiskonnale, ideaalne.

Samas rõhutab Loore, et sotsiaalseosega turundus ei tohi siiski olla pelgalt reklaamitrikk, kõigepealt peab looma sisu. ?Sealjuures on ühekordsetest aktsioonidest palju vähem abi kui kestvast, läbimõeldud tegevusest, kus sotsiaalne vastutus on ärimudeli ja turundusplaani lahutamatu osa,? lisas ta.

Loomulikult on selge, et mida väiksem on ettevõte, seda vähem on tal ressurssi, mida saaks ainult heategevusele rakendada. Suur ühiskondlik väärtus seisneb näiteks ka selles, kui ettevõte muudab klientide suhtumist keskkonnasõbralikuma tarbimise suunas. Samal ajal aitab see ka diferentseerida ettevõtte toodangut.

Coca-Cola HBC ja The Coca-Cola Company panustab Baltikumis heategevusele aastas üle 2 miljoni krooni. Sellele lisanduvad ka muud tegevused, mille otsest väärtust on raskem hinnata nagu näiteks puhta joogivee kasutamise vähendamine tootmises jms.

Coca-Cola HBC käesoleva aasta kaks suurimat üle-baltikumilist heategevusüritust on praegu kestev Coca-Cola Jõulukaravan ja suviti toimuv Coca-Cola Pühapäevaliiga.

Praegu kestvas Coca-Cola Jõulukaravani heategevuskampaanias on kõik oodatud annetama lastekodulastele muusikateemalisi kingitusi, mida saab jätta Selveritesse paigaldatud kingikogumiskastidesse.