Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuldne aktsia läks, rahvaaktsia tuli

    Kui aasta alguses oleks keegi ennustanud, et sügisel toimuvat Tallinki aktsia esmaemissiooni märgib 16 000 Eesti väikeinvestorit, oleks tal soovitatud ilmselt ravile minna.
    Juhtus täpselt nii. Novembri lõpus välja kuulutatud Tallinki aktsiate esmaemissiooni märkimisest sai eestlastele rahvajooks ning ettevõtte aktsiast sai tõeline rahvaaktsia, mille omanikuks sai veidi rohkem kui protsent riigi elanikkonnast.
    Esimesi märke selle kohta, et sel aastal tuleb kevad börsil teisiti, oli näha juba jaanuari alguses, mil Hansapanga aktsiat hakkas analüüsima maailma suurim finantsgrupp Citigroup. Pärast esimest ostusoovitust läks Hansapanga aktsia kiiresti üles ning investorid ootasid aktsia hinna igavest paisumist.
    Pauk tuli sealt, kus keegi seda oodata ei osanud. Nimelt tegi panga suuromanik Swedbank Hansapanga kõigile aktsionäridele 11. veebruaril aktsiate ülevõtmispakkumise hinnaga 11 eurot ehk 172,11 krooni aktsia kohta.
    Swedbanki pakkumine oli madal, 4,5% eelmise päeva sulgemishinnast kõrgem, kuid lisatingimuseks oli, et pakkumine realiseerub ainult siis, kui saadakse kokku vähemalt 95% Hansapanga aktsiatest.
    Selliste tingimustega pakkumise õnnestumise tõenäosus oli nullilähedane ning loomuliku jätkuna tuli vahetult enne pakkumistähtaja lõppu uus, aktsionäridele tunduvalt heldem pakkumine 211,23 krooni aktsia kohta.
    Samuti võttis Swedbank maha 95% piirangu, mis tähendas, et aktsionäridel polnud võimalik ennast enam kaitsta ning sellega võis tuhandetele väikeaktsionäridele kuldset tulu toonud aktsiainvesteeringu lugeda lõppenuks.
    Paljud arvasid, mina nende hulgas, et Hansapanga lahkumine börsilt toob endaga kaasa kohaliku aktsiaturu hääbumise või isegi börsikrahhi. Krahh oleks olnud igatpidi loogiline, kuid mina ja ilmselt ka teised negatiivset stsenaariumi ennustanud analüütikud ei arvestanud raha hulgaga, mida Hansapanga ülevõtmine endaga kaasa tõi.
    Swedbank maksis vähemusaktsionäridele kokku ca 28 miljardit krooni, millest üle nelja miljardi tuli Eesti juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Ehkki suur osa välisfondidele läinud raha läks Eestist välja, näiteks East Capital paigutas selle raha Leetu, jäi seda ka Eestisse piisavalt palju ning seda raha on vaja kuhugi paigutada.
    Hansapanga aktsiatest saadud raha vajas Tallinna börsile hädasti uusi aktsiaid. Juba varem oli börsile minekust teatanud AS Tallinna Vesi, 23. märtsil teatas aktsiate esmaemissiooni soovist kaabeltelevisiooni teenuste pakkuja Starman. Algas võidujooks selle nimele, kes korraldab pärast Eesti Telekomi börsilemineku üle kuue aasta tagasi esimese esmaemissiooni.
    Tallinna Vesi kasutas oma eelisolukorra edukalt ära ning 17. mail avaldas ettevõte noteerimisprospekti. Kuna raha oli regioonis palju ning eelmisest, Eesti Telekomi börsilemineku kogemustest 1999 veebruaris olid jäänud head mälestused, emissioon, milles osales üle 8000 investori, märgiti 15 korda üle ning aktsia hind kerkis börsil esimesel päeval päevasiseselt koguni üle 50%, olid investorid optimistlikud ka ASi Tallinna Vesi väljavaadete suhtes.
    Eestis märgiti aktsia 1,6, aga peamiselt välismaised institutsionaalsed investorid koguni seitse korda üle. Tallinna Vesi sai endale üle 2000 väikeaktsionäri. Eduka esmaemissiooni loomuliku jätkuna oli aktsia hinna 14,6protsendiline tõus kauplemise esimesel päeval.
    Sama loogiline oli ka Star­mani esmaemissiooni edu ning esimene kauplemispäev 28. juunil, mil esimeste kauplemisminutitega lendas aktsia hind 50% ning ettevõttest sai hetkeks miljardikroonise turuväärtusega firma. Päeva lõpuks aktsia hind veidi taandus, kauplemispäeva lõpuks oli see aga kerkinud 18,8 protsenti.
    Rahvaaktsia staatuse saanud Tallinki debüüt osutus aga väikeinvestoritele pettumuseks. Aktsia hind langes alla emissiooni taseme, milleks sai 82,5 krooni, juba kauplemise teisel päeval.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Fordi tegevjuht: jätsime kaks miljardit kasumit lauale
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
USA autotootja Fordi kvartalitulemused jäid prognoosidele alla, tegevjuhi sõnul jäi kaks miljardit dollarit kasumit teenimata.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.