Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ministeerium tõrjub pankrotihalduri väidet Weroli maksejõuetuse kohta
"Pankrotihalduri poolt ajakirjanduses avaldatud väide, et tehas vajab täiendavalt 150 miljonit, on laest võetud," sõnas põllumajandusministeeriumi nõunik Maido Pajo. Tema kinnitusel pole Weroli vastu esitatud ühtegi selget nõuet, mida tehas ei suudaks täita. "Makseraskused tekkisid tõepoolest eelmisel suvel endise juhatuse liikme Erki Aaviku poolt võetud liigsete riskide tulemusena, kuid rõhutame veel kord, see ei tähenda, et tehas oleks maksejõuetu."
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et Weroli ajutise pankrotihalduri Olev Kuklase hinnangul on Werol alalistes makseraskustes ning maksevõime tugevdamiseks, laenude teenindamiseks ja firma arendamiseks vajaks ettevõte kuni 150-miljonilist rahasüsti.
"Maksejõuetus ja makseraskused on kaks ise asja," ütles Pajo. "Tehase viimase poole aasta majandustegevuse kasumlikud tulemused näitavad selgelt, et makseraskused, mis tulenevad varasematest võlgadest, on reaalselt ületatavad."
Kuklane eile teemat pikemalt kommenteerida ei soovinud. "Pankrot on kohtu otsustada," sõnas ta. Küsimusele, kas vastab tõele, et Werolil napib vahendeid täitmaks oma lühiajalisi kohustusi, vastas Kuklane, et tegemist on keerulise küsimusega. "Werolil on aktiivne tootmine, mis ühelt poolt kompenseerib raskused," arutles ta. "Kuigi varasemad aastad on negatiivsed, on teisalt ka kasum olemas."
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et teenitud pisikese kasumi söövad ära intressid, sest pangad ei ole nõus lühiajalisi kohustusi pikaaegseks muutma. Lühiajalisi kohustusi on Werolil lehe andmetel kümme korda rohkem kui pikaajalisi - lühiajalisi 97,8 miljonit krooni ning pikaajalisi 9,3 miljonit krooni - ning ettevõtte lühiajalised kohustused on sisuliselt võrdsed põhivaraga.
Põllumajandusministeerium pankroti väljakuulutamisega nõus ei ole, sest see tekitaks kahju avalikele ja üldistele huvidele, kinnitas Pajo. Kui pankrotti välja ei kuulutata, saab tema sõnul kiiresti lõpule viia riigile kuuluvate aktsiate müügi ja leida tehasele uue omaniku.
Novembri keskel kirjutas Äripäev, kuidas Weroli endised suuraktsionärid on veendunud, et Weroli pankrotimenetluse alustamisega üritab AS Biodiisel tehase hinda alla lüüa ning selle siis odavalt endale napsata. Kui Werol mõistetakse süüdi Biodiisliga sõlmitud lepingu rikkumises ja kuulutatakse välja pankrot, muutub Weroli suurimaks võlausaldajaks ASi Biodiisel omanik Heino Harak. Sellisel juhul saaks Harak suuresti kaasa rääkida Weroli pankrotitoimkonna moodustamises ja pankrotihaldur asuks toimkonna näpunäidete järgi pankrotivara müüma.