Tänavapühkijast miljonäriks - Estonian dream?

Vabas ühiskonnas on kõik võimalik, räägib American dream - ajalehepoisist võib saada miljonär. Eesti on samuti vaba ühiskond. Ja siingi võib tänavapühkijast saada miljonär. Estonian dreami puhul võib aga täheldada üht seaduspära - see peen rikastumisviis, mis paberitel paistab juriidiliselt korrektne, aga avalikkuse silmis jätab halva mulje, tekitab vihjeid korruptsioonile, mille tõendamisega ei saa meie õiguskaitseorganid hakkama.

Tänane Äripäev kirjutab ühest sellisest ettevõtjast, idavirumaalasest Nikolai Ossipenkost, kelle unistus on peaaegu reaalsus. Teda lahutab selle täitumisest - Kohtla-Järve kõrval ka Jõhvis võimu saavutamisest - vaid üks hääl kohalikus volikogus.

Kohtla-Järve linn on Ossipenko firmalt AS N&V ostnud viimase viie aasta jooksul teenuseid (tänavapuhastus, teede remont, ootepaviljonide ja pargipinkide korrashoid, kalmistu hooldus jne) 139 miljoni krooni eest, keskmiselt 28 miljoni eest aastas. Võrdluseks: linn kogub maksudena aastas umbes 100 miljonit krooni. Huvitav on seejuures, et lepingulised tööd moodustavad firma teenistusest vaid pisut üle kolmandiku, ülejäänu on tulnud linna tellitud lisatöödest. Firma rentaablus on 49 protsenti - iga ettevõtja unistus.

Selline olukord on saanud tekkida vaid Kohtla-Järve linnavõimude soosingu tulemusena. Konkurente N&V-l sisuliselt pole, tööpakkujaid on ka kogu Ida-Virus vähevõitu ja Ossipenko saab maksta oma töötajatele miinimumpalka. Seega võivad luhtuda maksuameti ponnistused Ossipenkot maksupettusega vahele võtta.

Ossipenko käes on Kohtla-Järve linna 12,5protsendiline osalus viie omavalitsuse poolt loodud Uikala prügilas ning ta on sihikule võtnud ka Jõhvi osaluse.

Ossipenko senist edukäiku vaadates võib eeldada, et üks hääl Jõhvi volikogus on väike takistus, sest see ettevõtja tegutseb oma eesmärgi nimel täie tõsidusega. Nii tõsiselt, et ka naljaga pooleks ei tohi tema tegudest kirjutada. Mullu näiteks kaebas Ossipenko ajalehe Põhjarannik aprillinalja pärast kohtusse.

Ossipenko käitumine sel puhul on aga samuti tüüpiline. Estonian dreami juurde kuulub lahutamatult kirjutamata reegel - mehetegusid võib teha, aga neist ajakirjanduses jutustada ja veel enam neid pilada on patt.

Avaliku pilamise või hukkamõistu tulemusena ei muutu paraku äri ausamaks, ettevõtjad ei vii oma tegusid ja nende juriidilist vormi paremini kooskõlla, vaid palkavad appi terve juristide armee, kes lihvivad vormilt viimasedki konarused. Jätkatakse vanal viisil veidi rafineeritumal moel. Ja omavalitsused kiidavad tagant, sest need unistuste ettevõtjad on kas erakondade toetajad või on valitud volikogusse kui piirkonna suurimad tööandjad.

Öeldakse, et rahvas väärib oma juhte. Aga inimesed ei vali enam juhte, vaid töökohta, paremat suutäit, sest on kaotanud usu, et Eesti asja hakatakse ükskord ajama ausalt. Nii saavadki Ossipenko-taolistest inimestest oma kandi kuningad ja keisrid. Mannetud korrakaitsjad - nagu Kohtla-Järve linnapeagi Jevgeni Solovjov tänases loos ütleb: ta ei karda ei politseid ega prokuratuuri, sest neid asju on palju kordi uuritud - aitavad vaid kaasa nende Estonian dreami täitumisele.

Autor: ÄP