• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,83%39 180,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,54
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,83%39 180,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,54
  • 14.03.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP 5 aastat tagasi: Eesti toit tõrjub aina rohkem välismaist

Kui 1995. aastal eelistas kodumaist toidukaupa 73 protsenti Eesti tarbijatest, siis 2000. aastal oli see protsent tõusnud 85 protsendini, teatas Äripäev viis aastat tagasi.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et kodumaise kauba eelistamist mõjutab vanus. Kui kuni 29aastaste hulgas eelistas Eesti tooteid 79 protsenti, siis 50-64aastaste hulgas 89 protsenti tarbijatest. Kodumaise toidukauba eelistajate hulk on viimase viie aastaga kasvanud just noorimas rühmas 21 protsendipunkti võrra. Enim välismaistele konkurentidele survet avaldavateks Eesti toidukaupadeks on viimasel viiel aastal olnud kodumaine jäätis ja jogurt.
Hetkeseis: Eesti toidu positsioonid on halvenenud. 2005. aasta veebruaris-märtsis konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud sama uuring näitas, et kodumaist toodangut eelistab 77 protsenti tarbijatest. Viimase aastaga on näitaja langenud 10 protsenti. Suurenenud on ka tarbijate osa, kes ei pea toidukauba päritolumaad oluliseks.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele