Hiina tööstus kolib lõunast põhja

Hiina majandus on 2006. a jätkanud kiiret kasvu. Hiina Riikliku Statistikaameti hinnangul oli SKP I kvartalis 4331,3 miljardit jüaani (6823,3 miljardit krooni) ja tõus eelmise aastaga võrreldes 10,2%. Viimase 10 a jooksul on Hiina SKP kasvanud keskmiselt 9,6%, keskmine kasv 2003-2005 aga oli 10%. Selle aasta I kvartali SKP kasvu peamine tõukejõud oli töötlev tööstus mahuga 2161,5 miljardit jüaani (3405,1 miljardit krooni), kasv 12,5%. Hankiv tööstus (nt põllumajandus, kalandus) suurenes 4,6% ja teenuste sektor 8,7%.

Nagu numbrid näitavad, on töötlev tööstus Hiina peamine majandusjõud. Ei ole raske märgata, et paljud tooted Eestis on Hiinast imporditud. Praegu on peamine tööstuskaupu Euroopasse või USA-sse eksportiv tööstuspiirkond Guangdongi provints Hiina lõunaosas. Ometi tekitab muret, et tööstused võidakse Guangdongi provintsis viie aasta jooksul likvideerida ja regiooni vajadused välisinvesteeringute järele töötlevasse tööstustesse võivad langeda. Kui Eesti ettevõtted soovivad Hiina tööstusturgudele investeerida või käivitada kaubavahetuse Euroopa ja Hiina vahel, peavad nad olema valmis suurteks muudatusteks.

Töötajate palgad Hiina lääne- ja põhjaosas võivad olla vähem kui 100 jüaani (157 kr) kuus, samas kui Guangdongi provintsis tööjõukulud suurenevad. See viib tehaste kolimiseni teistesse piirkondadesse. Lisaks ei ole Guangdongi provintsi noorem põlvkond rahul suhteliselt madalat kvalifikatsiooni nõudvate tüütute tööülesannetega. Nad on saanud kõrgema hariduse ja neil on parem rahvusvaheline visioon kui eelmistel põlvkondadel. Töötleva tööstuse asemel eelistavad noored teenuste sektorit, nt pangandust, raamatupidamist, õigusabi.

Teine Guangdongi tööstuse ebasoodsa tuleviku põhjus on valitsuse kavatsus selle majandusmudelit muuta. Praegu on regiooni tööstus olulisel määral toetunud välisinvesteeringutele. Hiina valitsus on deklareerinud, et tuleb vähendada töötleva tööstuse sõltuvust välisinvesteeringutest (viisaastakuplaan 2006-2010).

Guangdongi provintsi töötleva tööstuse tulevik on samuti nõrk. Suurimad investeeringud tehti 1992. Alates 1997. aastast investeeringusummad enam ei kasva või isegi langevad. Tehaste Põhja-Hiinasse liikumise tendentsi on näha juba mitu aastat. Hiina põhjaosa eelis peale odava tööjõu on ka strateegiline asend Shanghai sadama läheduses. Transpordikulud ja aeg langevad kindlasti, kui tootmisettevõtted sadamale lähemal asuvad. Mootorsõidukite tootmine suurenes 36,3%, sõiduautod 70,5%.

2005. a teisest poolest on Hiina võtnud tarvitusele mitmeid abinõusid majanduse jahutamiseks, k.a pankade sundreservide kolmekordistamine, soovimatute põhikapitali investeeringuprojektide ohjeldamine ja rangemate piirangute seadmine uutele projektidele "üleinvesteeritud" majandusharudes nagu kinnisvara ja terasetootmine. Pärast 2006. a I kvartali statistika avaldamist on Hiina valitsus selgesõnaliselt väljendanud oma muret majanduse ülekuumenemise pärast. Oodata on rangemaid abinõusid majanduse jahutamiseks.

Nagu Hiina peaminister Wen Jiabao kommenteeris, on Hiina majandust vaja reformida ning majanduskasvu struktuur ja viis ümber korraldada. Seetõttu olge ettevaatlikud, kui alustate oma äriplaaniga Hiinas.

Autor: Emily Wai Sum Leung