- OMX Baltic−0,72%300,23
- OMX Riga0,35%890,04
- OMX Tallinn−0,4%2 058,7
- OMX Vilnius0,33%1 196,47
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,46%8 832,37
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,41
- OMX Baltic−0,72%300,23
- OMX Riga0,35%890,04
- OMX Tallinn−0,4%2 058,7
- OMX Vilnius0,33%1 196,47
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 1000,46%8 832,37
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,41
Eesti saab riigi ja rahvana olla jätkuvalt edukas üksnes juhul, kui meil on piisavalt palju haritud, loovaid ning ettevõtlikke inimesi, kes suudavad olla innovatsioonil põhineva majanduse mootoriks. Sellepärast on tähtis, et Eesti riik pakuks heale haridusele ligipääsuks erinevaid võimalusi. Üks niisugune võimalus võiks meie erakonna arvates olla hariduskapital.
Hariduskapitali mudel on rahvale tuttav - samamoodi toimib teine pensionisammas. Praktikas näeks see välja nõnda, et vanem, vanavanem või kes iganes avab lapsele hariduskonto, kuhu kõik soovijad saavad raha kanda. Igale sissemakstud kroonile lisab riik proportsionaalselt oma panuse.
Loomulikult tuleb riigi panusele seada lagi, et hariduskapital ei muutuks kellegi rahaveskiks, vaid jääks täitma oma ülesannet: parandada ligipääsu haridusele. Lagi tuleks seada sellisele kõrgusele, et kogunev summa võimaldaks ülikoolistuudiumi mitte ainult Eestis, vaid ka mõnes kallimas riigis. Riigi panuse suurus vajab arutamist. Riigieelarvele talutav suhe tundub olevat üks riigi kroon eraisiku kahe krooni kohta. Meie nägemuses peaks hariduskapitali omanik saama seda kasutada igasuguse tasemeõppe finantseerimiseks, olgu siis tegu kõrg- või kutseõppe või täiskasvanukoolitusega hilisemas elus.
Oponendid on püüdnud väita, et hariduskapitali idee on eelmäng tasulisele kõrgharidusele. Nii see kindlasti ei ole. Hariduse saamine maksab raha ka neile, kes õpivad riigieelarvelistel kohtadel, sest millestki tuleb ju õppimise ajal elada. Näeme hariduskapitali kui võimalust maksta õppurile stipendiumi, mis võimaldaks keskenduda õppimisele, mitte elatise teenimisele.
Sellega ei taha ma öelda, et Eesti kõrgharidusmudel peaks jääma muutumatuks. Tänane olukord, kus umbes pooled üliõpilased saavad diplomi riigi raha eest, teine pool aga maksab täies ulatuses ise, ei ole õiglane. Lisaks Ameerika mudelile (kogu kõrgharidus on tasuline) peaks Eesti kaaluma Soome teed (kogu kõrgharidus on kõigile soovijaile tasuta), Austraalia teed (kõrgharidus on tasuta, ent õppur maksab hariduskulu hiljem tagasi kõrgema tulumaksu kaudu), väikese omaosalusega mudelit jne. Aga see on hoopis eraldi arutelu teema.
Meie erakond lähtub tänasest olukorrast, kus umbes pooled tudengid kasutaksid hariduskapitali stipendiumiks ning teine pool õppemaksuks, olgu Eestis või välismaal.
Oleme pakkunud välja ühe arvutuse: kui vanem paigutab lapse hariduskapitali regulaarselt 400 krooni kuus, siis koguneb keskkooli lõpetamise ajaks tänastes hindades umbes 120 000 krooni. See võimaldaks maksta nelja aasta jooksul 2500 krooni stipendiumi kuus või katta ühe kalli stuudiumi õppemaks Eestis või ühe aasta õppemaks keskmises USA ülikoolis. Kriitikud näevad hariduskapitali surmapatuna seda, et kapital ei taga lastele võrdseid võimalusi. Aga see ju polegi selle ülesanne. Võrdsust loovad teised vahendid, mis juba tänagi olemas on: riigieelarvelised õppekohad, õppelaen, toetused. Loomulikult ei taha me neid ära kaotada.
Hariduskapitali mõte on anda lisaväljund neile vanematele, kel oleks võimalus panustada laste haridusse, kuid kes täna selle raha pigem ära tarbivad. Olen vastu sedalaadi võrdsusele, mille kohaselt peaksid kõik olema võrdselt vaesed ja rumalad, võimalustest võrdselt ära lõigatud. Jõukamate vanemate lastel on paratamatult rohkem võimalusi, vähemalt seni, kuni Eestit ei valitseta nagu Põhja-Koread. Kui need võimalused avalduvad parema haridusena, mitte kallimate riiete või rohkemate arvutimängudena, siis on sellest kasu nii ühiskonnale kui ka lapsele endale.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele