Tartust leitud maksupettus võib olla suurim

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse töötajad otsisid 4. juuli varahommikul läbi mitu Tartu kontorit ja eluruumi. 4.-7. juulini peeti kinni kümme isikut, kes kõik on Tartu maakohtu loal kuni kuueks kuuks vahi alla võetud. Kinnipeetuid kahtlustatakse rahapesus, valeandmete esitamises maksudeklaratsioonides ja sellisele tegevusele kaasaaitamises.

Uurimisega lähedalt seotud ning anonüümsust palunud maksu- ja tolliameti ametniku kinnitusel olid kurjategijate ninameesteks Tauri Berg ja Ärni Lõhmus. Rohkem nimesid ta ei nimetanud, kuid lisas, et kinnipeetute hulgas on ka ühe keskmise suurusega ehitus- ja ühe metsafirma juht.

27aastane Tauri Berg on Lõuna-Eesti kuritegelikus maailmas hästi tuntud Toivo Bergi poeg. Tauri Bergi nime võib kohata kiirendusvõistluste ja veemotospordivõistluste protokollides. Samuti müüb ta autoveebi kaudu 399 000 krooni eest oma Lexus IS300, mida netikommentaarides on nimetatud ka Tartu auks ja uhkuseks.

Tauri Bergi on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral - kelmuse, pettuse ja dokumendi võltsimise eest - ja halduskorras üle kümne korra.

Äriregistris ei ole tema nimel ühtegi firmat.

Ärni Lõhmus oli 90ndate aastate algul Tartu kaubamaja pearaamatupidaja. Ka tema on veemotosportlane ja temagi kohta pole äriregistris mingit teavet.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri majandusosakonna vanemprokurör Kaire Hänilene ei soostunud eile nimetama vahistatute nimesid ning pakutud nimede puhul ütles, et ei kinnita ega lükka ümber. "Kõik vahistatud on meesterahvad ja on kas Tartu või Tartumaa elanikud," jäi Hänilene napisõnaliseks. "Vahistasime need isikud selleks, et nad ei saaks vabaduses viibides saata korda uusi kuritegusid."

Maksu- ja tolliameti pressiteate kohaselt on vahi alla võetud isikute hulgas kuritegeliku grupi juhtfiguurid, arvevabriku toimimisele kaasa aidanud laitmatu mainega majandus- või raamatupidamisharidusega inimesed ja riiki mitmete miljonite kroonidega petnud ärimehed.

Maksupettuse skeem oli üldjuhul järgmine. Kurjategijad väljastasid varifirmade nimel fiktiivseid arveid olematute tehingute kohta. Skeemis osalenud äriühingud kandsid fiktiivse tehingu eest raha panka, mis seejärel arvevabriku poolt võeti kiiresti sularahaautomaatidest 10 000 krooni kaupa välja. Fiktiivse tehingu pakkuja kasseeris oma teenustasu ja ülejäänud sularaha jäi tehingu eest maksnud firmale. Nii sai arvevabriku teenuseid kasutanud äriühing tehingu puhul hiilida kõrvale käibemaksust ning esitada valeandmeid maksudeklaratsioonides.

Hänilese sõnul on senine uurimine tuvastanud, et arvevabriku abiga on ettevõtted jätnud alates 1. jaanuarist 2005 maksmata üle 12 miljoni krooni. Läbiotsimistel ära võetud paber- ja elektrooniliste teabekandjate ning muude kogutud tõendite põhjal võib aga teha järelduse, et tegelik tasumata maksusumma võib ulatuda mitmesaja miljoni kroonini. "Kuigi tegu on ilmselt läbi aegade ühe suurema maksukuriteoga, loodan optimistlikult, et kurjategijad antakse kohtu alla poole aasta jooksul," ütles Hänilene.

Äripäeva anonüümse allika, maksu- ja tolliameti ametniku kinnitusel kasutas kuritegeliku arvevabriku teenuseid rohkem kui sada peamiselt Lõuna-Eestis asuvat ettevõtet. Ainsa ja tuntuma äriühinguna nimetas maksuametnik Tartu metsatööstusfirma ASi Lemeks MT tütarfirmasid.

"Mõelge loogiliselt - kuidas saab meiesugune suurfirma olla teie mainitud arvevabriku klient," pareeris Lemeks MT juhatuse esimees Jüri Külvik eile süüdistused. Hetk hiljem möönis Külvik, et kuna Lemeks on metsamaterjali lõpptarbija, siis ei saa nad vältida olukordi, kus erametsaomanik võib püüda müüa oma palke ebaausal teel. "Me ei saa väita, et kliendi palgid pole meieni jõudnud nõndanimetatud arvevabriku vahendusel," ütles Külvik.

Hänilene soovitas arvevabriku teenuseid kasutanud ettevõtjatel ise esimesel võimalusel maksu- ja tolliameti poole pöörduda. "Patustajateni jõutakse niikuinii, kuid uurimisele kaasaaitamine ja puhtsüdamlik ülestunnistus kergendavad karistust," sõnas Hänilene.

Seni suurima maksupettuse Eestis avastas maksuamet 1999. aastal, kui juulikuus puistas läbi offshore-firmasid müünud Diveci kontori Tallinnas. Sellest läbiotsimisest sai kuueaastase uurimistöö tulemusel kokku üle 200 miljoni krooni suurune maksunõue 148 firmale ja 54 eraisikule.

Maksuamet viis läbi üle 500 maksukontrolli. Suuremamahuliste juhtumite puhul esitas maksuamet avaldusi kriminaalasjade alustamiseks kokku 304 miljoni krooni suuruse võimaliku maksupettuse asjus.

Teine suurem maksupettusevõrgustik tegutses offshore-firmasid müünud Raivo Karu kontoris. Pärast selle läbiotsimist 2003. aasta märtsis algatas maksuamet üle 70 maksukontrolli ja määras täiendavaid makse 26 miljoni krooni eest 17 eraisikule ja ühele firmale.

Divecist leitud dokumentidest käisid läbi paljude tuntud ärimeeste nimed: Hans H. Luik, Margus Linnamäe, Ago Soomre, Ralf Õng, Tõnis Haavel, Rain Lõhmus, Andres Saame, Heldur Meerits, Toivo Ninnas jt. Ei pääsenud ka Diveci juhtkond: juhatuse esimees Erik Vallaste sai tasumiseks 7,3 miljoni kroonise maksunõude ja Priiten Tamm 4,2 miljoni kroonise nõude.

Karu pööritas oma klientide miljoneid offshore-piirkonnas registreeritud Euro Equities Fundi abiga. Temaga seoses käis Eesti Päevaleht välja ligi 300 kliendiga nimekirja, teiste hulgas Harri Õunapuu, Olari Taal, Jaanus Rahumägi, Robert Lepikson, Tõnis Palts, Aldo Tammsaar, Enn Rohula, Henn Ruubel, Marcel Vichmann, Igor Pihela, Ivar Virkus, Leho Siimsen, Meelis Lao, Raimo Kägu, Rein Kilk jt.

Eelmisel aastal lõpetas riigiprokuratuur Karu suhtes algatatud rahapesu kriminaalasja.