Eesti võib ka teisel korral eurota jääda

"Viimase aasta energiahindade arengud ei ole vastanud ootustele, mistõttu püsib kõrge ka Eesti inflatsioon," ütles rahandusminister Aivar Sõerd, kelle sõnul suurenevad euro kasutuselevõtuga seonduvad riskid, kui nafta hind jätkab kiiret tõusu. "Olukorda raskendab asjaolu, et nafta ja mootorikütuste hinnatõus kandub edasi ka teistesse valdkondadesse, kes kasutavad seda sisendina ning on sunnitud omakorda hindu tõstma," lisas Sõerd. Tema sõnul annab ministeerium kuu aja pärast valmivas suvises majandusprognoosis üksikasjaliku ülevaate lähiaastate inflatsiooni arengutest ning euro kasutuselevõtu võimalustest.

"Eesmärk on endine, kuid riskid on suurenenud. Lähis-Ida konflikti tõttu tõusta võiv nafta hind mõjutab kindlasti meie võimet inflatsioonikriteeriumi täita," teatas Eesti Pank eile.

Panga president Andres Lipstok ütles reedel Bloombergile, et praegusest tähtajast pole põhjust loobuda ja see vaadatakse üle oktoobris-novembris, mil keskpank koostab uue majandusprognoosi. "Praegu on meie eesmärgiks euro kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2008," ütles Lipstok ja lisas, et see tähtaeg on realistlik.

Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul peaks valitsus koostama euroga liitumise uue plaani hiljemalt sügiseks. Seni on valitsus tulnud välja üksikute meetmetega, nagu eluasemelaenude intressivabastuse lõpetamine ja aktsiisitõusud. "Seepärast peaks valitsus kohe sügisistungjärgu alguses uue euroga liitumise kava koos meetmetega riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogule käsitlemiseks esitama," ütles ta.

Esmaspäeval muutis reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti reitingu väljavaadet positiivsest stabiilseks ja seda just euroalaga liitumise võimaliku edasilükkumise tõttu. Samas kinnitati Eesti pikaajaline krediidireiting tasemel A ning lühiajaline krediidireiting tasemel A-1.

"Standard & Poor'si otsus näitab, et järgmise aasta-kahe jooksul oleneb Eesti reitingu edasine tõstmine suurel määral euro kasutuselevõtust," kommenteeris otsust Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Ülo Kaasik.

Veskimägi sõnul on reitinguagentuuri otsus tõsine signaal. "Eelkõige näitab see avaldus, et üks rahvusvahelist arvamust kujundav reitinguagentuur ei usu Eesti valitsuse soovi ja suutlikkusse teha inflatsiooni alandamiseks piisavaid jõupingutusi," ütles Veskimägi. "Meie majanduse üks arengueeldus on rahvusvaheline usaldusväärsus. Seni on olnud see positiivne, nüüd ei tohi seda maha mängida," sõnas Veskimägi.

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 11,7 protsenti, jäädes Euroopa Liidus alla vaid Lätile, kes on juba uueks eurole ülemineku tähtajaks seadnud 2010. aasta ja seda just kiire inflatsiooni tõttu.

Oodatav naftatootmisvõimsuste kasv koos nõudluse vähenemisega peaks suuremaid naftatarnijaid koondava OPECi hinnangul pidurdama hinnakasvu 2007. aastal, vahendas RIA Novosti

Maailmamajanduse kasv peaks aeglustuma 4,7%-lt 4,2%-le. Naftanõudlus kasvab 1,3 mln barreli võrra päevas, kokku 85,9 mln barrelini päevas. Samal ajal suureneb OPECi teatel väljalase 1,7 mln barreli võrra päevas, peamiselt Venemaa ja Kaspia mere varude arvel. OPECi toodang suureneb 1 mln barreli võrra, 34,3 mln barrelini päevas.

Eelmise nädala alguses tõstis Eesti Pank kohustusliku reservi määra 15 protsendile praeguselt 13-lt, et ohjata jätkuvalt kasvavat laenubuumi. Sellega peavad pangad oma ressurssidest kõrvale panema kokku 3,6 miljardit krooni.

Eesti Panga president Andres Lipstok lisas, et ülekuumenemise ohu ennetamiseks peavad otsustavalt tegutsema nii keskpank kui ka valitsus. Valitsus peaks ülelaekumised riigieelarves suunama reservi ning kaotama eluasemelaenude intressidele kehtiva tulumaksusoodustuse.