Keelpillid vallutavad Haapsalu

Juba kolmeteistkümnendat korda pakivad nii noored kui ka vanad keelpillimängijad oma tšellod-viiulid-vioolad pillikasti ja võtavad suuna kuurortlinna Haapsalu poole, 25.-30. juulini toimub seal keelpillimuusikafestival "Viiulimängud".

Esinejate seast leiab nii juba nimekaid kui ka noori andekaid Eesti keelpillimängijaid, lisaks külalisi kaugemalt, peaesinejana astub festivalilavale klassikalist džässi viljelev Vitali Imereli. Üheks kontserdipaigaks on Haapsalu kuulus ajalooline toomkirik, kus saab kuulda noorte solistide ja konkursside laureaatide esinemist. Uuemõisa mõisahoones astuvad kammerkavadega üles Eesti nimekamad keelpillimängijad. Haapsalu kuursaal on sel suvel tšellistide galakontserdi päralt, keelpillikvarteti muusikat mängitakse kuulsa eesti maalikunstniku Evald Okase muuseumis. Haapsalu kultuurimajas astub üles Põhjamaade ühe suurema festivali Pori Jazz mitmekordne peaesineja Vitali Imereli oma klassikalise džässi kavaga.

"Festival on omamoodi noorte keelpillimängijate kokkutulek," möönis festivali kunstiline juht, viiuldaja ja professor Tõnu Reimann. Lisaks esinemisele saavad noored interpreedid oma oskusi vanemate juures täiendada, suvekursusel on õpetamas 12 õppejõudu ning selle kulminatsiooniks kursuslaste lõppkontsert Wiedemanni spordihoones.

Kuigi keelpillimuusikafestivali põhirõhk on klassikalisel muusikal, ei kuule Haapsalus neil päevil ainult seda. Nii näiteks on 27. juuli kontserdil üles astuv peaesineja Vitali Imereli keskendunud klassikalisele džässile, sama teevad temaga koos musitseerivad Toivo Unt ja Tõnu Naissoo.

Lisaks sellele kontserdile võib festivali tipphetkede hulka arvata kolmapäevase kontserdi, kus festivaliorkester mängib noore viiuldaja ja dirigendi Mikk Murdvee juhatusel Bizet'-Shedrini "Carmenit". Teos on üks neist, mida esitatakse harva, kuna see on kirjutatud tavapärasest erinevale koosseisule - keelpillidele ja löökriistadele.

Samuti on üks tipphetki pühapäevane lõppkontsert, kus esinevad noored solistid, kes saavutanud viimase paari aasta jooksul märkimisväärseid tulemusi rahvusvahelistel konkurssidel. Kahele neist antakse kontserdil üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi preemia, mis kannab festivalipäevil 100. sünniaastapäevani jõudva Vladimir Sapožnini nime. "Enamasti seostatakse teda estraadiga ning kiputakse unustama, et kõige aluseks oli suurepärane viiulimänguoskus," meenutas Tõnu Reimann.

Iga-aastast keelpillimuusika festivali korraldatakse Lääne-Eesti kaunis ja rahulikus kuurordilinnas Haapsalus alates 1994. aastast, tänavu osaleb sellel muusikuid 16 riigist.

Autor: Ülle Hallik