Vananaistesuvi

Väljend "vananaistesuvi" on mind vaevanud lapsest saati. Miks just vanad naised? Kas selles peaks peituma suve vananemine ja kurbus, viimane lootus? Või on see hoopis positiivne, et räägitagu mis tahes, see on siiski suvi? Vastata pole keegi osanud, ehkki pakutud on palju humoorikaid teooriaid. Loodan, et tõde on positiivsema poole peal. Tänavune suvi on minu arvates olnud väga kvaliteetne. Mitte ainult ilmadest ma ei räägi - kvaliteet on olnud ka kultuurielamuste poole peal. Siiski, vaevalt nad nii edukad oleks olnud, kui neid ei oleks raaminud kena ilm. Ja see kõik tõi mõttesse meie saared. Lätis võib kena ilm olla, aga kodusaartel puhkamine ei kuku välja, kuna ainus saar Riia kesklinnas ei ole just kuurort.

Eesti saartel on kõik kuidagi teisiti, nad on kui omaette riigid, kus alati oma tavad ning areng. Muhu saare ajalugu ulatub kaugemale kui Eesti oma, kuna mandril lõpeb mälu Põhjasõja ja katkuga. Saaremaa oma kuulsa ö-hääldusega hoiab iseseisvust veel tänagi, saates oma kuningaid isegi pealinna valitsema. Hiiumaa on endiselt eraldiseisev piirkond, kuhu paljud jõuavad alles siis, kui on juba mitu korda Soomes käinud. Krimmis asuvale eestluse saarekesele satuvad üldse üksikud, kes oskavad otsida. Suurepärane suvi kodumaal on veel täies õies - käigem siis ikka mõnel saarel ära. Vananaistesuve võivad seal nautida nii noored kui ka mehed.