Raudtee tagasiost sai heakskiidu

Hilistalvel, kui müük jutuks tuli, spekuleeriti isegi 3 miljardi kroonise tagasiostusummaga. 2001. aastal ostis BRS riigilt 66protsendilise osaluse 1,14 miljardi krooni eest, kuid nüüd tagasimüügiga teenitav summa jaguneks paljude omanike vahel. BRSi omanikud on eri firmade kaudu Jüri Käo, Guido Sammelselg, Andres Järving, Enn Kunila, Indrek Vanaselja pärijad, Sven Mansberg, Indrek Prants, Armin Kõomägi, Guido Kundla, Martin ja Kersti Petjärv.

BRSi esindajaid Jüri Käod ega Guido Sammelselga eile kommentaaride saamiseks tabada ei õnnestunud.

Peaminister Andrus Ansip kinnitas, et valitsus tahab enamusaktsiate erastamislepingu poolte kokkuleppel lõpetada.

Riigi nimel viib läbirääkimised BRSiga lõpule majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. BRSi nimel räägib riigiga läbi investeerimispank Suprema.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles, et valitsus lähtus otsuse tegemisel Suprema tehtud pakkumistest. Ta lubas, et läbirääkimise tulemused kantakse kabinetis ette kuu aja pärast.

"Oleme seisukohal, et Suprema tehtud pakkumine on arvestatav, ja loodame läbirääkimiste head kulgu," kommenteeris Savisaar.

Ministrid ei nõustunud avaldama Suprema küsitavat hinda, kuna see võib mõjutada läbirääkimiste kulgu. Äripäevale teadaolevalt kavatseb valitsus lisaeelarves eraldada Eesti Raudtee ostmiseks kuni 2,5 miljardit krooni, ehk hinna, mille BRS riigilt kevadel küsis.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et riigil on lisaeelarvelisi vahendeid 5,5 miljardit krooni, millest on hetkel näha kulu 2,4 miljardi krooni väärtuses.

"See teeb siis vabadeks vahenditeks 3,1 miljardit, mis tähendab, et riigil on ressursse Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta, kuid mis ei tähenda, et summa ongi see ülejääk," sõnas Künnapas.

BRSi nõustava Suprema partner Priit Koit ütles eile, et ta ei taha enne riigi kirjaliku teatiseta võimalikku aktsiate võõrandamist kommenteerida.

"Meie nõustame BRSi ning me oleme seda teinud aasta algusest peale. Otsus, mis täna valitsuses tehti, oli pigem selle kohta, et leping lõpetada poolte kokkuleppel. Muud informatsiooni mul hetkel pole," sõnas Koit.

Vastavalt valitsuse otsusele peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbirääkimistest valitsust teavitama hiljemalt 12. oktoobriks.

Rahandusminister Aivar Sõerdi eile valitsuses tutvustatud lisaeelarve plaan näeb ette 5,5 miljardi kroonist lisaeelarvet, millest rahandusministeeriumi andmetel on kaetud erinevate kuluartiklitega 2,4 miljardit.

Rahandusministeeriumi kinnitusel tuleb eelarveaasta riigisektori ülejääk 6,4 miljardit krooni, millest osa moodustabi lisaeelarve. Augustikuu lõpu seisuga on eelarve ülelaekumist 3,7 miljardit krooni.

Eesti Raudtee aktsiate tagasiostu kuluks on mänguruumi 3,1 miljardi krooni ulatuses, mida aga lisaeelarve ridadel praegu sõna-sõnalt kirjas pole.

Peaminister Andrus Ansip andis eilsel valitsuse pressikonverentsil mõista, et lisaeelarvet arutatakse edasi pärast presidendiralli lõppu ehk siis paari nädala pärast.