Hansapanga prognoos Eesti majandusele aastaks 2007: tuleb ühinemisi ja investeeringuid

Piima- ja lihatööstuses on oodata ühinemislainet.

Suure tõenäosusega on kogu Eesti kvoot 2008. aastani tootjatele välja jagatud ning tootmismahte enam kasvatada ei saa.

Arvestades piimatootjate piiratud tootmispotentsiaali ja kasvavaid investeeringuvajadusi, saame lähiaastatel arvatavasti näha piimatootjate seas olulisi konsolideerumisi.

Eesti on piimatoodete osas olnud selgelt eksportööri rollis - tootmine ületab tarbimist kõikides peamistes piimatoodete gruppides.

Lähiaastatel seakasvatus Eestis eeldatavasti samuti konsolideerub ja koondub suuremate tootjate kontrolli alla, tootmismahud kasvavad oluliselt ning impordi osakaal hakkab sellest tulenevalt vähenema.

Kui 2006. aastal ootame, et Eesti majandus kasvab vahemikus 8,4-9%, siis ehitusmaterjalide turg kasvab peamiselt tänu suurele ehitus- ja kinnisvarabuumile osas segmentides isegi üle 30% aastas. Ettevõtete tehased töötavad täisvõimsusel, et mitte nõudlusele jalgu jääda, tehakse mahukaid investeeringuid tootmise laiendamisse ning masinatesse-seadmetesse.

Ehitusmaterjalide hinnad on turu kasvuga samaaegselt tõusnud. Sama trend jätkub tõenäoliselt seni, kuni nõudlus ületab pakkumist. Seega, kui arvestada, et ehituse maksumuse määrab 65-70% ulatuses kasutatavate materjalide hind, on kinnisvaraarenduses oodata hindade jätkuvat kasvu.

Jätkub investeeringute kiire kasv, kasvab tööhõive ja suurenevad palgad. On tõenäoline, et eratarbimine kasvab veelgi ja see omakorda suurendab majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad ka valitsuskulutused - tugev majanduskasv on taganud head maksutulud, mis võimaldavad suurendada eelarvekulutusi rohkem kui plaanitud.

Eesti ehitusturg on kasvufaasis ka aastal 2007, mida sarnaselt viimase kahe aastaga toetab kõige rohkem elamuarendus. Tähtsal kohal on ka riigihanked, kuid nende osakaal ei ole valdav.

Tööjõuprobleem võib süveneda veelgi, kuid see ei tulene ainult ehitustööliste liikumisest Eestist väljapoole, vaid ka ehitusmahtude kasvust.

Turul on pidev nõudlus suurtes kaubanduskeskustes asuvate pindade järele ning kaupmehed liiguvad eraldiseisvatelt pindadelt suurtesse keskustesse. Kuna vajadus nende pindade järele on jätkuvalt suur, siis lähema aja jooksul planeerivad mitmed kaubanduskeskused juurdeehitusi või viivad täide plaanipärased laiendused. Värskelt on lõpetanud rekonstrueerimis- ja laiendamistööd Rocca al Mare Rimi hüpermarket. Laiendamisplaanid on ka Kristiine keskusel ja Ülemiste keskusel. Ehitamisel on Tallinna kesklinnas uue keskusena ka Foorum.

Hetkel on kõigis valdkondades tuntav surve palkade tõusule. Brutopalk kasvas 2005. aastal 12%. Järgnevatel aastatel võib prognoosida kaubandussektori arengu jätkumist. Kuigi sektoris loodav lisandväärtus kasvab, ei tähenda see tööjõuvajaduse suurenemist (tööjõu-uuringu järgi kasvas tööhõive 2005. aastal ainult 0,7%).

Ehitusvõimsus kui piirang tekitab alapakkumist tänasel eluasemeturul, mistõttu suurt hinnalangust oodata ei ole. Küll aga peab tõenäoliselt suur hulk arendajaid hindama oma keskpikad plaanid ümber pikkadeks.

Seoses inimeste teadlikkuse kasvu ja juba omandatud kogemusega kinnisvara osas suureneb elupindade hinnakahvel. Keskkonna, ehituskvaliteedi ja asukoha poolest kvaliteetsemad elukohad jätkavad kallinemist, madalama kvaliteediga kinnisvara säilitab oma hinnataseme. Hakkame turul märkama ka uut osalejat - avalikku sektorit (näiteks 5000 eluaseme ehitamise plaan Tallinnas).

Büroopindade turul on arendajal mõistlik eelistada elamispinna loomist büroopinnale, kuna kontorite puhul on marginaalid väiksemad. See asjaolu ja rahuldamata nõudlus viitab büroopindade hinna kasvule lähitulevikus. Vabu kontoripindu on praegu vaid 2% ning jätkub personali töötingimuste parandamine (rohkem pinda ühe töötaja kohta).

Kaubanduspindade osas on suurem kasvulaine möödas ja lähiajal lisandub neid mõõdukalt. Uue nähtusena kohtame uuselamurajoonidesse kerkivaid lähipoode.

Süvenev tööjõupuudus töötleva tööstuse sektoris toob kaasa palkade kiire kasvu ning ettevõtete tegevuskulude suurenemise, mis võib hakata ohustama ettevõtete konkurentsivõimet.

Investeeringud olid ja on tulevikus suunatud tootmismahtude suurendamisele ja tööstuse mehhaniseerimisele. Tulevikus peaks investeerimisaktiivsus veelgi suurenema, sest vastavad vajadused ja võimalused on olemas.

Käesoleva aasta mai lõpuks oli tööpuuduse määr langenud lausa 4,9%-ni. Kasvav nappus tööjõu järele viitab tulevale kiirele palgakasvule nii sellel kui ka järgmisel aastal. Kuidas jätkata tootmise arengut olukorras, kui kulud tööjõule kasvavad kiiremini kui tootlikkus?

Parim oleks erametsaomanike konsolideerumine erametskondadeks, mis võimaldaks tegeleda rohkem metsakorraldamisega, tõsta müügi- ja finantseerimismahte.

Viimasel ajal on metsatööstuse ülestöötlemismahte pidurdanud lisaks seadusandlusele ka turuseis, mille puhul tooraine (metsamaterjali) hinnad on müüjate arvates liialt madalad. Pigem hoitakse kasvava metsa varusid, kui et müüakse neid, lootes mõttes hinna kasvu ja suuremat tulu tulevikus.

Saematerjalitööstuses ollakse sõltuvad importtoorainest. Biokütuste valdkond ehk siis graanulitehased, mis valdavatee kütuste hinnatõusu valguses on saavutanud ja saavutamas häid kasuminumbreid.