Intressiturgude torm selleks korraks läbi?

Suure osa eestlaste jaoks on viimase aasta jooksul kulu oma peamisele investeeringule - eluasemele - kerkivate intresside tõttu tõusnud. Loomulikult huvitab inimesi, mis saab edasi - kuidas käituvad intressid tulevikus, kui palju laenata ning kas tasub end kaitsta edasise intressitõusu eest? Seda eriti olukorras, kus palgad ja majandus küll kasvavad kiires tempos, kuid järjest enam räägitakse sellest, et kiire kasv ei ole jätkusuutlik ning kuskil hiilib juba majanduslanguse koll.

Intressimarginaali kõrvale jättes (mis on enamikul laenuklientidest fikseeritud ja pidevalt langenud Eesti pankade tiheda omavahelise rebimise tõttu) on meie laenuintresside peamiseks mõjutajaks Euribor. Euribor on otseses seoses Euroopa Keskpanga intressiotsustega ning seetõttu peab keskmine eesti perekond, kes kulutab osa oma sissetulekutest eluasemelaenu tagasi maksmiseks, sisuliselt võtma nägemuse Euroopa Keskpanga otsuste suhtes. Pole just kerge ülesanne, isegi professionaalidele.

Kus me praegu oleme? Euroopa Keskpanga intressimäärad on juba praegu ühe protsendipunkti võrra kõrgemad kui aasta tagasi (hetkel 3%) ning näib, et veel enne aasta lõppu on kindel veel pooleprotsendipunktine intressitõus. Tõusu taga on peamiselt asjaolu, et pikka aega stagneerunud Euroopa majandus lõpuks ometi kasvab (II kvartalis oli majanduskasv 0,9%). Võib isegi öelda, et tegemist on buumiga.

Nende kasvunumbritega võrreldes, mida oleme harjunud nägema Eestis, tundub muidugi, et midagi kõneväärset nagu polekski. Siiski oli viimases kvartalis tegemist viimase viie aasta kiireima kasvuga Euroopas. Lisades valemisse ka kõrge nafta hinna, on Euroopa Keskpank olnud sunnitud inflatsiooni kiirenemise hirmus ja tarbimise jahutamiseks tõstma intressimäärasid. Kui Euroopa majandus jätkab positiivset trendi, siis peaks Euroopa Keskpank intressimäärad tõstma n-ö neutraalsele tasemele. Mis see tase täpselt on, on loomulikult vaieldav. Mõni analüütik arvab, et neutraalne tase on 4%, kuid nagu ikka, on arvamusi mitmeid. Ägedamasse diskussiooni laskumata on selge, et neutraalne tase peaks olema kõrgemal kui see, mida turud hetkel ootavad ja mis kajastub täna meie poolt makstavates eluasemelaenu intressides.

Kiire intressitõus tähendab halbu uudiseid ka võlakirjainvestoritele. Tänu madalate intressimäärade ja intressitõusude radioaktiivsele kokteilile on viimane aasta olnud võlakirjainvestoritele viimase kümnendi halvim periood. Vahetult on seda kogeda saanud eeskätt konservatiivsetesse pensionifondidesse ja intressifondidesse investeerijad. Piisab, kui vaadata fondide viimase aasta tootlusi.

Kas tormiline intressitõusude periood on läbi saanud? Raske öelda - nagu alati, on võimalusi mitmeid. Inflatsiooni kiirenemine võib sundida Euroopa Keskpanka edaspidigi laenamiskulusid tõstma ning 4protsendine intress olekski tõsiasi. Teisalt, arvestades tänase juba 3,5 protsendini jõudnud Euriboriga, peaks laenuvõtja jaoks suurem intressitõus juba seljataha jäänud olema.

Paremad ajad peaks ootama ka võlakirjainvestoreid - millalgi võivad intressid ka langema hakata ning siis teenivad investorid nii intressitõusu tsükli lõppfaasis kõrgele kerkinud intressidelt kui ka intressilanguste tõttu tõusvatelt võlakirjahindadelt.

Autor: Fabio Filipozzi