E-riigina maailma esimeseks

Tegu on uudse riigipoolse sammuga rahvusvahelise ettevõtluse arendamiseks. Kui ettevõtte kaugjuhtimisele lisada Euroopa äriregistri päringu- ja müügikeskkond, kujuneb tervikteenus, mis meelitaks välisriikide ettevõtjaid asutama siia firmasid ning tarbima siin ka tugiteenuseid. See tähendab otseselt ühiskonna rikkuse kasvu.

Teatavasti on globaalsetel e-äridel soodumus lahvatada, st mitmekordselt kasvada. Praegu registreeritakse Eestis aastas ligikaudu 10 000 ettevõtet, mis kõik vajavad pankade, raamatupidajate, juristide ja ka riigi teenuseid. Kui kasv igal aastal mitmekordistuks, loodaks kolme aasta pärast Eestis sadu tuhandeid ettevõtteid. Kas avalik sektor suudaks sellises koguses ettevõtteid teenindada? Väidame, et e-riigina suudaks.

Pasliku näite e-riigi võimalustest pakub notariteenus. Notarijärjekordade lühendamine notarikohtade juurdeloomisega on takistanud probleemil lõplikult üle pea kasvada, kuid infoühiskonna võimaluste juures on lühinägelik panustada pelgalt notarite arvule. Suurenema peab mitte ainult teenusepakkujate, vaid ka teenuste ring. E-notari käivitumisel muutub notar kontaktpunktiks riigi ja ettevõtja vahel: ta esindab ettevõtjat riiklike registritega suhtlemisel, väärtpaberikeskuses, käibemaksumaksjaks registreerimisel ja tegevuslubade taotlemisel. Teisi sõnu, notar tegeleb bürokraatiaga ja ettevõtja ettevõtlusega.

Majandusarengu üks võtmetegur on tootmistingimuste loomisele kuluv aeg. Eestis võtab vähemalt kolm aastat, et soetatud maalapil tootmist alustada. Kuna nende kolme aasta jooksul võib toimuda muutusi ärikeskkonnas ja kinnisvara teha hinnarallisid, pole ime, kui tootmine muutub ebaotstarbekaks.

Siin on abi riiklike teenuste ühendamisest, mis muu hulgas aitaks suunata ka kinnisvaraarenduse käibe jätkujõulisemale arengurajale. Kui panga ja kindlustusega saame asjad aetud laua tagant tõusmata, siis pole põhjust, miks riik ei peaks suutma sama pakkuda. Lahendus on riiklik kinnisvaraportaal, mis hõlmaks nii kinnistamise, detailplaneeringute algatamise ja kehtestamise kui ka ehituslubade ja notariaalsete tehingute sõlmimise. Asi oleks veel kasulikum, kui riik ja omavalitsused pakuksid teenuseid tervikpakettidena, et ettevõtja peaks sekkuma vaid erandjuhtudel.

Ainult kalli riist- ja tarkvara ostmine tagab parimal juhul selle, et me arengu kujundajaist lootusetult kaugele maha ei jää. Sabassörkimise asemel tuleb Eesti e-edu kultiveerida ning rakendada terve ühiskonna edenemise nimel. Et muuta Eesti edukaks infoühiskonnaks, ei piisa, kui teeme vanu asju üha rohkem ja paremini. Edu saabub siis, kui riik ja erasektor teevad ühiselt uusi asju, et muuta Eestit ja maailma.