Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FT: uus Euroopa ei saa eurole üleminekuga viivitada
Kesk-Euroopa poliitika suur vale on see, et hea elu on küll Euroopa Liidus, kuid väljaspool eurotsooni.
Euroopa liidu 10 uut liikmesriiki on nautinud alates 1990ndatest hämmastavat majanduslikku arengut, mis lõppes umbes samal ajal, kui ühineti Euroopa Liiduga aastal 2004. Majanduskasvu näitajad on olnud seni head ja mõnel juhul isegi muljetavaldavad. Samas mõne riigi puhul kasvab majandus stabiilsuse arvel.
Lars Christensen Danske pangast ütles, et Ungari eelarvedefitsiit jõuab 11,3%ni sisemajanduse kogutoodangust selle aasta lõpul. Poolale ennustatakse natuke paremat seisu: SKP kasvab 5,4% ja eelarvedefitsiidi kasv on 3% SKPst. Samas on Poolal mitmeid poliitilisi riske, mis võivad tuua majandusse ebastabiilsust.
Ungari majandus näitab juba praegu ebakindluse märke. Defitsiidi kuhjumine aastatel 2000-2004 avaldus kinnisvaralaenude intresside tagastamise vormis. Ungarlased on sellest ajast eelistanud võtta kinnisvaralaene välisvaluutas: peamiselt Šveitsi frankides ja eurodes. Ungari kinnisvaramull, miinuses riigieelarve ja jooksevkonto defitsiit teevad Ungarist viitsütikuga pommi.
Poola tundub olevat paremas olukorras. Poolal pole kindlasti probleeme välisrahas võetud kinnisvaralaenudega, kuid Poolal peaks olema palju väiksem eelarve.
Majandusmootori seiskumise oluline põhjus seisneb mõne valitsuse - Ungari, Poola, Tšehhi - vastuseisus eurotsooniga ühinemisele. Need riigid, kes puiklevad eurotsooniga liitumise eest, on põhjuseks toonud asjaolu, et vajavad veel lisaaega. Kesk-Euroopa riigid peaksid järgima Itaalia ja Hispaania näidet 1990ndatel. Mõlemad riigid tegid eurole üleminekust enda prioriteedi.
Kuigi Suurbritannia, Rootsi ja Taani saavad ilma eurota hästi hakkama, kannataksid globaalse finantskriisi korral just Poola ja Ungari, mitte Suurbritannia.