Uudised
Siim Sultson
10. oktoober 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitusel napib mehi ja materjali

Vanematele inimestele peaks olukord meenutama nõukogude aega, kus iga materjali ostmine tähendas lõputut jahtimist, selle järele ootamist ning lõpuks pidid olema õnnelik, kui said mingi akna või ukse - mis siis, et ebakvaliteetse.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul paisuvad ehitusmaterjalide järjekorrad ikkagi järsult kasvanud ehitusmahtude tõttu. "Peamine põhjus on selles, et me ei osanud ette näha ehitusturu sedavõrd kiiret ja mahukat kasvu," selgitab ta.

Näiteks 50protsendise aastakasvu juures peab Rebane väga keeruliseks kõigile tekkivatele probleemidele kiiresti ja adekvaatselt reageerida.

Kujunenud olukorras jaotab Rebane põhjused järgmiselt: ehitusmahtude suurenemise ebatäpne prognoos, toormemured, kvaliteetse tööjõu puudus jne.

ASi Uus Aken tegevdirektor Ilona Zujeva kinnitab, et ehkki iseenesest on neil klientide tellitud aknad alati valmis, jääb just paigaldajate põua tõttu akende tarnimine tellijale venima. "Üldiselt on see meil esimene aasta, kus me pole jõudnud kliendi tellitud aknaid ette panna tähtajaks," tõdeb ta.

Seega kerkib üles ka lepingutest kinnipidamine. Zujeva sõnul saadakse kliendile aknad ette Tallinnas seitsme nädalaga, mujal Eestis kaheksaga. Kuid ikkagi on nädalane hilinemine tavaline.

ASi Fenestra müügijuht Alar Sutt tunnistab samuti, et headest töölistest ja paigaldajatest on alati puudus, ehkki viimasel ajal tundub olukord tänu tõusvale palgale paranevat.

Samas on ka tõrkeid materjali hankimisel. "Näiteks akende veeplekkide ja -laudade paigaldused võivad meie partnerite ülekoormuse tõttu toimuda isegi kuni kuu aega pärast põhitööde teostamist," lisab ta.

Kuid põhiline probleem on Suti veendumusel siiski tellijate hilinemine ehitusavade ettevalmistamisel. Seega tuleb pidevalt ümber planeerida juba kokkulepitut.

Suti hinnangul venib 5-10% tellimustest materjalide hilinemise või nende kvaliteediprobleemide tõttu. Sõltuvalt tüübist tarnib AS Fenestra klientidele aknaid 8-16 nädalaga. Siiski rakendatakse leppetrahve Suti sõnul üldise lõpplahenduse huvides harva.

Enno Rebase veendumusel on leping ikkagi kahe osapoole kokkuleppe küsimus. Siiski peaks tema sõnul tellija võimalike tõrgete vähendamiseks endale varakult ja võimalikult täpselt selgeks tegema, mida ta tahab, kaasates selleks vajadusel ka professionaalse nõuandja.

Samuti on tema kinnitusel kurjast ka kiirustamine, mis tegelikult mõjub mõlemale osapoolele ju enesepettusena. Kompromissina ei peaks klient nõudma tulemust iga hinna eest, tehnoloogiast mööda vaadates.

Siiski aga näeb Rebane pimedas segaduses valguskiirt. Eeldusel, et kasvud jäävad väiksemaks kui möödunud aastal, hakkab olukord tootmismahtude suurendamise abil tema veendumusel ikkagi leevenema.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnutsi pole killustiku puhul erinevalt teistest materjalidest endiselt leevendust ette näha, pigem vastupidi.

"Oleme alates 2002. aastast juhtinud erinevate instantside tähelepanu süvenevale toormeprobleemile, kuid riigi esindajates pole senini suutnud huvi äratada," nendib ta.

Eriti tööstuses ei saa plaane teha aasta või paari kaupa, kuna suured investeeringud eeldavad pikemat planeerimist.

Samas tõsteti sel aastal näiteks maavara kasutustasu 50% - otsus selle kohta võeti aga ametlikult vastu alles eelmise aasta jõuludeks.

Radiaatorite paigaldamise ja üldehitustöödega tegeleva OÜ Tekaproff juhataja Kalev Tammiku mainib teravat professionaalse tööjõu puudumist. "Kohati on tunne, et nõukogudeaegne torumees oli parem," arutleb Tammik.

Praaktööjõud loomulikult kasvatab vigu ehitusel. Näiteks sagenevad keevitusvead või aetakse keskküttesüsteemil peale- ja tagasijooks vahetusse.

"Osa mehi, kes on ametis, ei ole mõtet koolitada, neist ei saagi asja," tõdeb ta.