Uued elurajoonid uhkeldavad kõlavate nimedega

Pankade pakutavad soodsad laenutingimused on kui kosutav finantsvihm, mis paneb uusi arenduspiirkondi kerkima nagu seeni. Kuna aga nii Tallinna kui ka teiste linnade piirid on eramuehitusele kitsaks jäänud, lähevad käiku kõik linnaümbruse metsa- ja heinamaad.

Eriti viimased olid esimestele arendajatele tõelised maiuspalad, sest mis viga põllule teesihte sisse ajada ja trasse vedada. Siis aga ilmus nõudlikum ostja, kes vajas maja juurde puudesalu ja natuke rohkem eraldatust. Nii läksid kiirelt käiku ka ehituseks sobivad metsatukad.

Loomulikult ei saa aga unustada eestlase ihalust vee, eriti mere järele. Mis sellest, et lainete loksumist kuulda ei ole ja vaadet varjavad kümned teised uusehitised, omanikule on ilmselt kõige tähtsam siiski teadmine, et elatakse rannarajoonis.

Kogu selle mõtiskluse taustal pole midagi imestada, et enamik poolesajast internetiotsinguga leitud uuselamupiirkonnast kannab ilusaid eesti nimesid: küll metsa ja mäe, küll mere lähedusele viitavaid. Harvem konkreetsete inimeste või kohanimedega seotud, nagu Juhan Smuuli elamurajoon Kuressaares või Matsimäe arenduspiirkond Järvamaal.

Kindlasti annab pidepunkti leidmine mõne tuntud kohaga arendusele ka väärtuslikku ajaloohõngu juurde. Sest sellised nimed nagu Kloostrimetsa, Kuldlõvi ja Kvissentali räägivad ju iseenda eest. Olid ju Kloostrimetsa ringrada ja Kuldlõvi trahter vähemalt paarkümmend aastat tagasi enamusele eestlastest tuttavad ja tuntud nimed.

Kui aga puudub sobilik metsaäär või ojakäär, tuleb arenduspiirkonna nimi lihtsalt võimalikult kutsuv ja särav leida. Nii ilmselt sünnivadki Päikesemaa, Lillemäe, Tuulepesa ja Mäekuninga nimelised paigad. Või siis pisut kummalis-müstilised Tõllapulga, Kurgometsa ja Udeselja.