EL seadis Berliinis lähiaja eesmärke

ELi 50. aastapäeva tähistamise kohaks oli valitud Berliin, mis on Euroopa külma sõja aegse lõhestatuse üks sümboleid. ELi eesistujamaa Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles aastapäevakõnes, et Euroopa poliitika peab ajaga sammu pidama. Arvestades seda, et Prantsuse ja Hollandi rahvas lükkas rahvahääletusel tagasi Euroopa põhiseadusliku leppe eelnõu, tuleb Euroopal leida uus tee, kuidas enne 2009. a Euroopa Parlamendi valimisi Euroopa Liitu ajakohastada. Sellega seoses lubas ta enne Saksamaa eesistumisperioodi lõppu esitada konkreetse plaani kuidas reformida ELi kohmakat otsustamisstruktuuri, nii et see vastaks 27 liikmesriigi vajadustele.

Kuid mitte kõik ei olnud rahul. Et Berliini deklaratsiooni, mis algab sõnadega: "Meie, Euroopa liidu rahvad…", tutvustati ELi riikide juhtidele vahetult enne kohtumist, siis pälvis Saksamaa salatsemise eest kriitikat. Avalikku pahameelt väljendas näiteks Tšehhi president Vaclav Klaus, kes kurtis, et sinna polnud võimalik teha ühtki parandust. Kriitikud väidavad, et Saksamaa on käest lasknud võimaluse näidata, et EL on avatud ja võtab oma kodanike häält kuulda. Ehk siis kõrvaldada põhjuse, mille pärast prantslased ja hollandlased põhiseadusliku leppe vastu väidetavalt hääletasid.

Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso tuletas oma meelde, et kui Rooma leping 50 aastat tagasi sõlmiti, oli praegusest 27 liikmesriigist 15 kas diktaatori võimu all või iseseisvusest ilma jäetud.

"Tänapäeva maailmas loeb suurus. Üheskoos oleme võimelised saavutama tulemusi, millest me üksi ei võinud unistadagi, ja lahendada üleilmastumise väljakutseid, nagu kliima soojenemine, energiajulgeolek, terrorism, organiseeritud kuritegevus ja järjest süvenev konkurents majanduses. XX sajandi konfliktid muutsid meid väikseks, kuid Euroopa ühtsus on andnud meile meie suuruse tagasi," ütles ta.

Endine Euroopa Komisjoni esimees Romano Prodi kuulutas Euroopa kahetsuste perioodi lõppenuks ja deklareeris, et aeg on küps julgete loovate ideedega edasi minna.