Rumalad naljad

Tundmatud asjad tekitavad inimestes laias laastus kahesuguseid tundeid: hirmu ja agressiivsust. Parematel juhtudel väljenduvad need emotsioonid mõnitamises, sarkastilistes kommentaarides, halvemal juhul lahenduvad tekkinud pinged vägivallas.

Ma ei usu, et kõrgelt haritud inimene oleks pärast Eesti-Vene jalgpallimatši võitjamehi peksma läinud. Tõenäoliselt vudis ta oma väikse pereauto juurde ja sõitis koju. Frustratsiooni elasid vägivalla kaudu välja need, kes ei suutnud situatsioonist mõistusega üle olla.

Mässude ja revolutsioonide verise poole mootoriks on tihti vaesem ja vähem haritud rahvamass. Ma ei väida, et maareformi või seadusemuudatuste nõudmine protestide kaudu kuidagi halb oleks, aga tuleb selgelt vahet teha, millal valitsuse tähelepanu nõudmine kasvab üle massipsühhoosiks ja lauslaamendamiseks.

Ükskõik mis situatsioonide, olgu see põllumajanduspoliitika, turistide sissevool või sõbra petmine, analüüsimiseks on vaja kainet mõistust, haridust ja empaatiavõimet.

Heaoluühiskondades, nagu Norra, Rootsi ja Holland, on inimesed mõistvad, arusaajad ja rahumeelsed. Rõhutakse rohkem grupitööle kui individualismile.

Elatustase on neis riikides muidugi kõrge, see võimaldab inimestel reisida ja maailma näha. Samas pole võõraste kultuuride otsimiseks vaja kaugele minna, kuna kõigis kolmes riigis on suur protsent mittekohalikku päritolu kodanikke.

Eesti ühiskond ei ole küps ühiskond. 16 aastat uut iseseisvuse aega ei ole piisanud ksenofoobia välja juurimiseks. Rahvustevahelisi pingeid aitab leevendada ainult sihikindel integratsioonipoliitika.

Piinlik on vaadata, kuidas isegi Tallinnas, kus turistidega peaks ometi juba harjutud olema, tehakse märkusi moslemite, mustanahaliste või sõbralike jaapani külaliste pihta. Ometi on olemas televiisor, võimalus lugeda reisiraamatuid ja käia viimase hetke pakkumistega Egiptuses, kus võõramaalasi ka oma silmaga näeb.

Keskerakonna valimiseelne lubadus saata õpilased Louvre'isse Pariisi tundus mulle alguses tobe, aga kui eestlasel tõesti nii kitsas maailmapilt ja madal tolerantsilävi on, siis loodan, et see siiski erakonna opositsiooni jäämise kiuste teoks tehakse.

Autor: Ellen Murula