Puuduvad töökäed tulevad kutsehariduskeskusest

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktori asetäitja Kalmer Kivi tõdeb heal meelel, et neil on uue õppevormi Õpipoiss näol sõlmitud koostöölepingud ettevõtetega. See võimaldab kooli ja ettevõtete vahelisi suhteid tihendada. "Me ei leiuta siin midagi sellist, mida ettevõtjad ei vaja," selgitab Kivi. Õppekavade arendus käib konsultatsioonide ja koostöö korras ettevõtjatega.

Kutsehariduskeskuse konsultant ning Õpipoisi projekti juht Valdeko Gailit selgitab, et uues kutseõppeasutuse seaduses on sees töökohapõhine õppevorm, mis nõuab suuremat praktikakogemust.

Õppevorm oleneb aga õppekava pikkusest. Õppekava on 40nädalane ehk üks õppeaasta, räägib Gailit. Selle raames on õpipoiss kaks kolmandikku ajast ettevõttes praktikal ning õppimine toimub juhendaja käe all.

Kutsehariduskeskuse teabetalituse juhataja Anneli Puudersell lisab, et programm tagab, et praktikajuhendajad on läbinud vastava koolituse.

Kutsehariduskeskusega on koostöölepingud hetkel kahekümne kahel ettevõttel. Gailit tutvustab, et lepped on sõlmitud erialade kaupa.

"Raskuspunkt on selles, et siin peab olema ka väga aktiivseid ettevõtteid," möönab Gailit ja nimetab plussina, et ettevõte saab selles vormis endale personali koolitada.

"Kõik toimub maksumaksja raha eest," ütleb ta. Euroopa Liidu raha eest katsetatakse seda õppevormi viimast korda.

Puuderselli sõnul motiveerib mõni ettevõte lisaks praktikale ka preemiatega ja toob näiteks ASi YIT Ehitus, mis viib õppeaasta parima õpipoisi koos juhendajaga mõnele välismaisele ehitusmessile.

Täienemas on auto eriala õppebaas, mille planeerimisse kaasati ka suuremate autofirmade esindajad. "Tahame teada nende ettevõtete soove, anname märku, et oleme avatud nõuannetele, tahame saada juhtnööre, mis on kaasaegne," selgitab Puudersell koostöövorme.

Gailit võtab Õpipoisi projekti eesmärgi kokku: "Selge see, et praktika ajal õpetatakse töövõtteid paremini tundma." Ühtlasi avaldab ta lootust, et tublimad praktikandid saavad samades ettevõtetes tööd.

Kuna töökäte puudus on hirmus, siis alustasime sügisel koostööd ja katsume endale järelkasvu kasvatada.

Võtame praktikante ja õpetame nad välja. Usun, et kolm-neli poissi jääb ka peale õppimist meile tööle.

Palju halvem on variant, kui võtad inimese tööle, kes väidab, et ta kõike oskab, aga tuleb välja, et tegelikult suurt ei oska midagi.

Praegu oleme andnud õpilased asjalike inimeste kätte, kes suunavad nad õigete töövõtete juurde.

Osaleme ka õpipoisi projektis koostöös kutsehariduskeskusega. Teeme seda sellepärast, et tahame endale tööjõudu kasvatada.

Meil on praegu vedanud, et meil karjuvat tööjõupuudust ei ole. Tegutseme ennetavalt, et kasvatada noort spetsialisti, et ta meile tuleks ja jääks. Näiteks eelmisel kevadel jäi neli kutsehariduskeskuse lõpetanut meile tööle. See on minu meelest hea näitaja, nad käisid juba kooli kõrvaltki siin tööl.

Õpipoisi projekti raames saame meie kutsehariduskeskusest õpipoisse, kes on meie asutuses praktikal, omandavad meie ettevõttes õigeid töövõtteid.

Loodame, et parimad saavad meie ettevõttes tööd jätkata, kui neil selleks soovi on. Parim variant on see, kui inimene on juba sinu juures töötanud. Sa näed ära, millised on tema tugevad ja nõrgad küljed, õpid teda paremini tundma.

Mina arvan, et kui ettevõttel on võimalus ja tahe praktikante õpetada, siis see on üks hea viis tuleviku jaoks tööjõudu kasvatada.

Samuti saab endale reklaami teha, mis ei ole sugugi vähetähtis aspekt.