Riik loodab reoveetrahvi väikefirmade abiga vältida

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Ühtekuuluvusfondi (ÜF) veeprojektid põhjendamatult kallid ning väiksemate ehitusfirmade kaasamine hangetesse tooks 30-40protsendilise hinnalanguse.

"Pakkujate ring on lihtsalt väga väike ja see lubab neil pakkuda ka kõrgemat hinda," selgitas keskkonnaministeeriumi ÜFi büroo spetsialist Keit Parts, kelle sõnul on alust arvata, et praegu läheb kuni 50 protsenti hanke maksumusest ehitusettevõtetele kasumimarginaaliks.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse ÜFi programmi koordinaatori Hannes Aarma sõnul on suurte hangete poliitika pärit euroveeprojekti algusaegadest, kui Tallinnas käis Euroopa Komisjoni delegatsioon, kelle soovitusel otsustati rangete tingimustega suurte rahvusvaheliste hangete kasuks, kuna loodeti kohale meelitada Euroopa ehitusfirmasid.

"Meie mõtteviisi kujundati Euroopa turu suunas, mis avab suured võimalused ja uued dimensioonid, aga paraku eksisteerib meie ehitusturg tunduvalt väiksemas dimensioonis," nentis Aarma, kelle hinnangul jäi Eestil Euroopa Liiduga ühinemise eufoorias kohalike olude hindamisel kriitilisest analüüsivõimest puudu. Loodetud välisfirmasid Eesti veeprojekt kohale ei toonud, kõrged kvalifitseerimistingimused vähendasid aga kohalike pakkujate huvi ning kallinenud hindade tõttu jooksis veeprojekt lõpuks kinni.

Aarma hinnangul võivad väiksemad hanked projektide maksumust leevendada, kuid suurt ja kiiret efekti see ei anna.

"Meil on praegu suur tulekahju ja on selge, et seda käsikustutiga ei kustuta, kuid see pole põhjus jätta käsikustuti üldse kasutamata," ütles Aarma, lisades, et praegu lähevad olukorra päästmiseks käiku kõik käepärased vahendid.

Ühe võimalusena soovitab keskkonnaministeerium rahapuuduses vaevlevatel omavalitsustel toimida koolipapa Lauri sõnade järgi - kui tervet rehkendust ei jõua, tehke pool.

Nimelt on ministeeriumi veeprojektide büroo juhataja Karin Krooni sõnul ELiga kokku lepitud, et Eesti peab direktiivide alusel 2010. aastaks korda tegema üle 2000 elanikuga asulate reoveekogumisalad, teised aga võivad oodata. Kas see reoveetrahvi ära hoiab, pole kindel, sest Krooni hinnangul ei jõuta kõikides asulates praeguse tempo ja rahastamistingimuste juures projektidega tähtajaks valmis.

"Me teeme valitsusele kindlasti ettepaneku lisaraha leida. Otsus ei sõltu enam keskkonnaministeeriumist," ütles Kroon.

Veefirmad ja ehitajad peavad hangete etappideks jagamist õigeks suunaks, mis võimaldab väiksematel tegijatel hangetel osaleda ning hindu alla tuua.

"Me ei ole siiani pakkumisi teinud, sest nii suurte hangete täitmiseks oleks pidanud moodustama konsortsiumi ja tegema ühispakkumise, mis on keeruline ja tülikas ettevõtmine," rääkis Facio Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Tromp põhjustest, miks nad veeprojektis osalenud pole. Trombi sõnul kasvab huvi ja konkurents, kui projektid on väiksemad ega nõuta hiigeltagatisi.

Viimsi Vesi AS ongi seda teed läinud ning jaganud projekti piires hanked etappideks. Vee-ettevõte tegi ise projektid, hanked korraldatakse ehitaja leidmiseks. "Kui varem arvestas ehitaja pakkumisse riskifaktori ja projektijuhtimise kulu, siis nüüd on võimalik neid kulutusi vähendada," selgitas Viimsi Vee juhatuse liige Toivo Eensalu.

Mina julgen küll öelda, et reoveetrahvi ei tule.

Olen veendunud, et Euroopa Komisjon mõistab suurepäraselt, et kiirendatud korras täiendavate vahendite juurdeandmine veemajanduse korrastamiseks viiks galopeeriva inflatsioonini ja selliseid ettepanekuid meile ei tehta. Iga järgmise miljardi eest ei saa mitte täiendavat torukilomeetrit, vaid saab selle lihtsalt kallimalt kätte.

Kindlasti ei kavatse me suunata veeprojektidesse laenuraha, kuna meil ei ole kavas laenu võtta. Samuti ei kavatse me heade aegade ülelaekumist täiendava inflatsiooni tekitamiseks suunata sisetarbimisse, sh veeprojektidesse. Omavalitsuste veemajandust tuleb rahastada veetariifide tõstmise kaudu. Sellele järeldusele jõudis ka riigikontroll ja olen veendunud, et riigikontrollil on õigus.