Volvo Eesti juht: eestlased mõtlevad liialt vähe ette

Artikkel

- Uudised
- Kristo Kiviorg
- 23. september 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Volvo Eesti juht: eestlased mõtlevad liialt vähe ette
Kahe lapse isa Kjellgren alustas Volvo Estonias tänavu aasta aprillis, olles varemalt töötanud Venemaal, Tšehhis ning Ungaris.
"Mul oli võimalus Ungarist ka tagasi kodumaale minna, kuid ma ei tahtnud. Rootsis on ettevõtlusega tegelemine igav, Eestis on rohkem adrenaliini," sõnab Kjellgren.
Suur rahvusvaheline kogemus on andnud mehele hea karastuse. Ekstreemseim periood oli Kjellgren hinnangul Venemaal töötamise aeg, aasta oli siis 1998, mil jõudis kätte kriis Venemaa majanduses.
"Paljud ettevõtted kaotasid oma varad päevapealt, Rootsis oleks see tähendanud täielikku katastroofi, kuid venelased jäid suures kaoses suhteliselt rahulikuks, ütlesid vaid, et küll me sellest jamast välja tuleme. See oli väga õpetlik," nendib Kjellgren kirevasse ajalukku tagasi vaadates.
Hommikuse inimesena saabub mees tavaliselt tööle kaaskolleegidest varem. Varane tunnike üksinda kontoris tähendab mehele päeva kuldset aega, kus saab rahulikult mõelda käimasolevate projektide peale. Tegu on Kjellgrenile päeva kõige olulisema tunniga.
"Päeva jooksul on vaja lahendada kõiksuguseid jooksvaid probleeme, sellist mõtiskluse aega tavaliselt ei leia. Hommikud tühjas kontoris on selleks kõige sobilikumad," selgitab Kjellgren.
Kui mõnele küsimusele pingsalt vastust otsida, seda tavaliselt ei leia. Olukorrast tuleb mingiks ajaks eemalduda. Nii on Kjellgrengi leidnud paljudele juhtimisprobleemidele vastused just spordisaalis olles.
"Sporti tegevad inimesed on edukamad, nad jõuavad rohkem. Treening annab mulle energiat, aga samas lisab ka enesekindlust. On olnud perioode, kus ma pole saanud trennis käia, mandumine tuleb kiiresti," ütleb mees, kes tavaliselt treenib kolm korda nädalas.
Samas pole Kjellgren töö ning eraelu vahel sugugi mitte kogu aeg balanssi hoidnud. Nn koeratöö aastatel Venemaal olid 12-14tunnised tööpäevad tavalised.
Tagantjärele nendib Kjellgren, et vallalise mehena võis sellist rabelemist endale ju lubada, mis ületöötamist siiski ei õigusta.
"Varem või hiljem lõpeb ületöötamine fiaskoga, seda võib harrastada vaid lühikest aega. Aeg on mind õpetanud, et ületunnid kontoris lõppude lõpuks edasi ei vii. Kui nii on, siis peab kusagil midagi valesti olema," räägib Kjellgren.
Ülepingutamise märke on mees täheldanud ka Eesti ühiskonnas, kuusteist aastat vabadust, järsud reformid ning läänelike väärtuste ülevõtmine on olnud koos tehnoloogia ülikiire arenguga juhtide jaoks väga kurnav.
Samas on töötajatel Eestis endiselt rohkem kirge kui näiteks Rootsis.
Tema sõnul mõtleb rootslane tööle saades pigem selle peale, et hommikul tuleb vara üles ärgata, eestlased aga rõõmustavad uue töökoha üle.
Ettevõtjate ja inimeste kohati arulage tormamine ning kiire kasumi ihaldamine peitub Kjellgreni arvates ajaloos - Nõukogude okupatsioonis.
Kiirustamine ning kiire kasumi otsimine tuleb ennekõike hirmust, et riik võib taas oma vabadusest ilma jääda.
Kuigi Ameerika Ühendriikidest on maailma saanud palju erinevaid juhtimisteooriad, kõik Eestis ega Skandinaavias ei toimi. Inimesed ja ühiskond on erinevad. Eestlastel tuleks õppida skandinaavlastelt, on Kjellgreni arvamus.
Hetkel kuum