Aserbaidžaani kinnisvaraäri tekitas huvi

GILD Bankersi partneri ja ettevõtete rahanduse juhi Lauri Isotamme sõnul pole investeering Aserbaidžaani riskivaba ja investorid on riskidest teadlikud. Isotamm nimetas peale majandusriskide poliitilist riski.

"Aserbaidžaani majandus kasvas mullu 31%. Tänavu esimese poolaasta andmete põhjal võrreldes eelmise aastaga on kasv 35%," rääkis Isotamm aripaev.ee-le. "Tegu on suhteliselt stabiilse valitsusega riigiga, kus demokraatia areneb. Valuuta on seal stabiilne. Kui panna kokku soodne makrokliima ja olematu tänapäevane kinnisvarapakkumine, on tegemist perspektiivika piirkonnaga."

GILD Bankers korraldas Seaside Residence Baku OÜ väärtpaberite emissiooni, millega kaasati 16,5 miljonit eurot (258 miljonit krooni) kinnisvaraprojekti finantseerimiseks Aserbaidžaanis Suvelani ja Merdekani piirkonnas.

Üks investor on suurärimees Hans H Luik, kes paigutas juulis ligi 50 miljonit krooni GILDi kaudu Aserbaidžaani.

Investeeringute toel ostis GILD maad, et rajada jõukate elamurajoon Kaspia mere kaldale. Krundi kõrval asub valitsustegelaste eliidi suvituspiirkond. Küsimusele, kas süda on kauge investeeringu pärast rahulik, vastas Luik, et muretseb põhiliselt siis, kui on oht tõus maha magada.

GILD Bankersi partner Šarunas Skyrius selgitas projekti eesmärke: "Arendamiseks soetatakse 147 hektarit maatulundusmaad Bakuust 30 kilomeetri kaugusel Kaspia mere ääres. Maa-alale luuakse detailplaneering ja vajalik infrastruktuur, mis tõstab maade väärtust. 3-5 aasta pärast on plaanis investeering realiseerida. Projekt tekitas Balti investorites ja privaatpanganduse klientides suurt huvi."

GILD Bankers on finantseerinud ka teisi kinnisvaraarendusprojekte Ida-Euroopas. Bulgaarias lõpule jõudnud investeeringud kahekordistusid paari aastaga.

"Ei oska arvata, kes teised [peale Luige - toim.] võivad olla, ei julge pakkuda ka," kommenteeris Arco Vara tegevjuht Viljar Arakas ja lisas, et soovib kõigile, kes Aserbaidžaani investeerivad, palju edu ja jõudu.

Arakase sõnul tuleb kinnisvarasektoris kodust kaugemale minna. "Häda on selles, et ei tunne seda piirkonda hästi. Loomulikult tuleb Eestist järjest kaugemale lennata. Esimese hooga lendasid arendajad Sofiasse ja eks sealt tuleb nüüd ka järjest edasi minna," kommenteeris Arakas.

Autor: Kaisa Tahlfeld