Eesti ettevõtja suur võimalus: London 2012

Martin Hanson 09. oktoober 2007, 00:00

"Tulge kõik ja saage osa nendest mängudest. Tulge ja vaadake, kui palju kõik saavad võita ja panustada. Kõik on teretulnud," kutsub 2012. aastal toimuvate Londoni olümpiamängude direktor Brendan Dineer, kuid tagasihoidliku väikerahvana ei ole meil kombeks oma õuest kaugemale vaadata.

Tõsi, meie ettevõtted on liiga väikesed, et suuta peatöövõtjana hallata näiteks olümpiastaadioni ehitamist või luua reaalajas tulemusi kuvavaid IT-lahendusi, kuid siiski on terve virn alltöövõtte, mis neile just sobilikud. Näiteks vajavad mängud 350 000 tonni köögivilju, 3000 pingpongipalli ning 17 000 voodit.

Eesti ettevõtjate jutust ei õhka aga entusiasmi, pigem nõutust.

Baltika juht Meelis Milder tänab hea mõtte eest ning lisab, et Baltika esimeseks sooviks seoses olümpiaga on siiski jätkata delegatsioonide rõivastamist.

"Põhjus on lihtne - olümpia kõige silmapaistvam osa on ikkagi sportlased, mitte korraldusmeeskond. Kui Pekingis riietab meie moemärk Monton Eesti ja Läti olümpiakoondist, siis usume, et Londonis on meie rõivaid kandvate maade nimekiri kindlasti veelgi pikem," lisab Milder.

Ehitusfirmad ei näe aga mingit motivatsiooni ega mõtet ennast pakkuma minna.

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik kinnitab, et Merko strateegia on olnud keskendumine koduturule, milleks on Balti riigid. "Sellest tulenevalt ei ole muud turud kunagi tõsiselt arutluse all olnud," sõnab Toomik.

ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink ei oska Londoni olümpiamängude raha noolimise mõtte peale eriti midagi kosta. Teema ei olevat õhus.

Huvipuudust põhjendab koduturule keskendumisega ka Elioni finantsdirektor Valev Tõnisson, kes mainib, et on võimalik, et teema tuleb päevakorrale, kuid kindlasti ei ole nende jaoks tegemist prioriteetse teemaga.

Eesti IT-tiigri vallapäästmisele kaasa aidanud riigikogulane Mart Laar näeb perspektiivikana Londoni olümpiamängudele IT-teenuste pakkumist. "Tegelikult on minu meelest väga hea idee, et Eesti ettevõtted mängudele oma panuse annaksid. Ja üritada tuleks kindlasti, kuigi olen samuti teatavat laiskust märganud. Kindlasti soovitaksin pakkuda Eesti IT-teenuseid, nendega võiks kihvte asju teha," märgib Laar.

IT-ärimeeste ringis selgub aga, et firmad ei pea end sellises mastaabis konkurentsivõimeliseks. Olümpiamängude korraldamine on suhteliselt spetsiifiline ala, seal on selliseid teemasid, kus Eesti ettevõtted võiksid idee järgi kaasa lüüa mingit tarkvara luues, kuid on ka selliseid, kus ei ole mõtet proovidagi, sest seda teadmist lihtsalt ei ole, leiavad eksperdid.

Eesti ettevõtjaist võiksid Londoni olümpiamängude hangetel osalemisele mõelda näiteks ehitusettevõtjad ja arhitektid, leiab majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi.

"Arvestades turu jahenemist Eestis, võiksid nad üritada hakkamasaamist rahvusvahelises konkurentsis ning üritada siseneda tulutoovatele välisturgudele," pakub Allikivi.

"Eelkõige peab huvi konkreetsel vähempakkumiskonkursil osalemiseks tulema ettevõtjalt endalt," tõdeb Allikivi.

Võidetud ja edukalt läbiviidud olümpiahanke kaudu on Allikivi sõnul Eesti ettevõttel võimalik siseneda Suurbritannia turule. "Ning kasu saab ka Eesti riigi enda maine," leiab Allikivi.

Juhul kui ettevõtjatel on nii ambitsiooni kui ka võimekust, on riigi roll eelkõige aidata üle saada keerulisematest kohtadest, märgib Allikivi.

"Kui üksi jaks peale ei hakka, siis võiksid ettevõtjad mõelda ka erinevatele koostöövormidele," soovitab Allikivi. Koostööd võiks teha Allkivi sõnul mõne teise sarnase Eesti ettevõttega või siis leida mõni välispartner, kellega koos oma pakkumine teha.

"Eesti ettevõtted osalevad rahvusvahelistel hangetel iga päev," kinnitab kaubandus-tööstuskoja juht Siim Raie.

"Kaubanduskojal on juurdepääs ELi, NATO, ÜRO ja Maailmapanga hangete andmebaasidele ning pakume ettevõtetele vastavalt nende tegevusalale hankemonitooringu teenust," lisab Raie. Küll aga on olümpiamängude hanked Raie sõnul Suurbritannia riiklikud hanked ning nende monitoorimisega nad ei tegele.

EASi lahkuv juht Viljar Jaamu arvab, et Eesti ettevõtted ei ole Euroopa Liidu liikmesriikides korraldavatel avalikel hangetel eriti aktiivsed. "Peamiselt on meie andmetel osaletud lähinaabrite - Läti, Leedu, Soome - hangetel," mainib Jaamu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing