Netireklaam kasvab kordi

Sergei Semjonov 11. oktoober 2007, 00:00

Äripäevas ennustati hiljuti, et Eesti reklaamiagentuure tabab võimalik majanduslangus nagu teisi Eesti ettevõtteid - suuremad elavad üle, väiksemad riskivad kõik kaotada, keskmistest jääb osa püsima ning teised vajuvad põhja. Teisalt sai Äripäeva ja TNS Emori vahendusel teada, et märgatavalt on kasvanud uudiste lugemine internetis. Peamised uudisportaalid on sellel aastal teinud märkimisväärse tõusu: delfi.ee 13, postimees.ee 23, sloleht.ee 16 ja epl.ee 20 protsenti.

Emor kinnitab, et meediaplaani koostamise seisukohalt võib väita, et jätkuvalt on turundajatel võimalik interneti vahendusel jõuda enamiku kuni 39aastaste ning suurema osa 40-49aastaste eestimaalasteni. Kas kõik, kes valdkonnas tegutsevad, taipasid neid kahte uudist omavahel seostada?

Reklaamiagentuuride, aga ka nende klientide edu sõltub suuresti sellest, kas mujal maailmas nii ilmselged trendid jõuavad siinsetele turundajatele kohale. Kahtlen, sest erilist arutelu ei käi.

Meil on harjutud mõtlema, et oleme edumeelse e-riigina muust Euroopast, aga ka maailmast, sammu jagu ees. See võib tõsi olla e-riigi halduslahenduste väljatöötamises (e-maksuamet) ning teenindussektoris (e-pangandus) - kuid mitte turunduses. Piisab, kui lugeda turundusuudiseid vahendavaid uudiskirju - see, mis Eestis on heureka!, on nt USAs olnud tõsiselt päevakorras juba pikemat aega.

Online- ja muus alternatiivturunduses oleme me edumeelsetest riikidest pigem aasta-paar maas. Ärgata on keeruline, see eeldab uue õppimist ja seniõpitust loobumist. Kiire elutempoga ja klientide teenindamisega kimpus agentuurid ei leia selleks piisavalt aega. See võib osutuda piduriks meie majandusele ja konkurentsivõimele. Näiteks blogid tegid Eestis esmakordselt ilma eelmistel parlamendivalimistel. Kuid maksab vaadata USA presidendikandidaatide Barack Obama või Hillary Clintoni kodulehekülgi, et veenduda - meie parteikesed ei suutnud kasutada murdosagi potentsiaalist, mida internet neile pakkuda võinuks.

Sõnum, et online-meedia on aina olulisem, mitmekordistab ilmselt netireklaami käivet mitu korda. Kuni see väljendub rohkem rumalate bännerite ostmises, paistavad turundajad endiselt arvavat, et internet on naljategemise koht ja seal käib teistmoodi publik. Ei käi! Samad inimesed vaatavad ka diivanilt telesaateid, kuulavad autos raadiot, loevad kohvi kõrvale paberajalehte ning vaatavad outdoor-kampaaniaid. Kuid isegi see pole põhijäreldus, vaid: online-meedia kasv pole eraldiseisev nähtus, vaid märk ühiskonna muutumisest tervikuna.

Infost küllastunud internet on lühima, konkreetseima ja selgeima lubaduse meedium eri väljunditega. Võimalikult lihtsaid sõnumeid tuleb korrata võimalikult erineval moel võimalikult tihti. Arvuline tõestus on elektroonilise välireklaami kui kanali kasv. Näiteks DypoS oma LCD-ekraanidega ühistranspordis on kahe aastaga haaranud 6 protsenti välireklaamiturust. See on veel üks märk, kuidas turunduskommunikatsioon otsib enesele uusi väljundeid.

Meediaplaneerijate ülesandeks saab aina uute ja uute alternatiivide leidmine, loovmeeskondade ülesandeks nende sisustamine sõnumitega. Oskusest internetis ja paljudes teistes klassikaliselt erinevates kanalites toime tulla sõltub Eesti brändide elu ja edu, järelikult osalt ka Eesti majanduse tulevik. Loodetavasti jõuab see sõnum pärale neile, kes antud töölõigu eest Eesti majanduse ees tervikuna vastutavad. Majanduskasvu hoidmine on paljus ka kommunikatsiooniülesanne.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing