Majandust hirmuga ei toida

Franklin D. Roosevelt ütles oma kuulsas ametisseastumise kõnes: "Karta pole midagi peale hirmu enda." Väärt nõuanne ka meie väikesele ja vähenevale rahvale.

Eesti majandus hakkab peagi lõivu maksma demograafilisele paratamatusele: iga töötaja kohta lisandub järjest enam ülalpeetavaid. Kui praegu täidab tühimikku tööjõuturul 1980. aastate beebibuumi põlvkond, siis kümmekonna aasta pärast tööjõuturule voolav poole väiksem põlvkond jääb sellega hätta.

Võtame midagi ette, on Äripäeva arvamus. Võimalusi jagub, tähtis on praegu mitte jääda asjatute hirmude kütkeisse.

Äripäev soovitab kolme kiiret lahendust: pensioniea tõusu, võõrtööjõu mõõdukat sissetoomist ja lastega emade tööhõive soodustamist.

Kõigil neil ettepanekuil on üks hea omadus - suur mänguruum. Paljudel huvigruppidel on kombeks hakata kohe rääkima vaestest pensionäridest või immigrantide hordidest. See on vee sogamine - meie asi on leida endale sobivad reeglid.

Kordame varasemat ettepanekut, et pensioniiga võiks tõusta kõigile 65 eluaastani, mis on ka Euroopa keskmine (praegu Eestis meestel 63 eluaastat, naistel tõuseb samale tasemele 2016. aastaks).

Kuna arstiabi paraneb, elatustase tõuseb ja eluiga pikeneb, on loomulik, et inimesed mõne aasta jagu tööturule kauemaks jäävad. Võime ka mõelda, et pudel pole mitte pooltühi, vaid pooltäis.

Näiteks pooled 50-70aastastest ameeriklastest on ise huvitatud taas tööle minemisest. Miks peaks Eesti aktiivsed pensioniealised kehvemad olema?

Samas võib pensioniea tõstmisele olla (ajutiseks) alternatiiviks vanemaealiste töötamise soodustamine. Nii käitub Soome, mis maksab kõrgemat vanadusraha neile, kes kauem töötavad.

Ka võõrtööjõu sisselubamist oleme juhtkirjades toetanud. Tavaline vastus ettevõtetele, kes räägivad võõrtöötajaist kui päästerõngast: hoidkem ennast uue koorma eest sotsiaalsüsteemile.

Meil ei teki sisserändajaist probleeme, kui me ei hakka järgima Euroopa heaoluriikide rumalat poliitikat, mis maksab inimestele tööjõuturult eemale jäämise eest peale, et omadele ruumi teha. Maksta tuleb töö eest. Ning variante on palju - nt soodustada vaid ekspertide sisserännet või anda välja ajutisi töölube. Alustame sealt.

Lõpuks tuleb riigil teha kõik, et lastega naistel oleks lihtne tööjõuturult korra ära käia ja sinna täies jõus naasta. Siingi on vajalik paindlikkus: pikale kodusolekule on alternatiiv nt lastetuba töö juures. Samuti võiks vanemapuhkusel olijal olla soovi korral võimalus töötada ja nii palk kui ka hüvitis säilitada.

Autor: ÄP