Ameerika võimukoridoride kroonijuveelid

Koht, kus praegu asub Ameerika Ühendriikide pealinn, oli algselt algonkinite hulka kuuluvate Piscataway indiaanlaste kodu. 1492. aastal avastas Christopher Kolumbus eurooplaste jaoks taas Ameerika. Uude avastatud maailma hakkasid tulema kolonistid Euroopast, eriti Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Inglismaalt.

Üks neist oli kapten John Smith, kes rajas 1606. aastal Jamestowni koloonia. Kui Põhja-Ameerika kolonistide ja Inglismaa suhted teravnesid, ei jäänud ameeriklastel muud üle, kui maa iseseisvaks kuulutada ning luua Ameerika Ühendriigid. 1793. aastal hakati siia Potomaci jõe äärde rajama pealinna. Linn sai nime USA esimese presidendi George Washingtoni järgi ja rajati sinna, kus lõuna- ja põhjaosariigid kokku puutuvad. Washingtoni linna põhiplaani projekteeris prantsuse päritoluga arhitekt Pierre Charles L'Enfant, kes võttis aluseks Pariisis asuva Versailles' lossi kavandiplaani. Linna ametlik nimi on Washington, the District of Columbia. Ringkond, mis sai nime Christopher Kolumbuse järgi, moodustati 1791. aastal USA põhiseadusega ning ta ei kuulu ühegi osariigi koosseisu.

Ameerika Ühendriigid nõuavad Eesti kodanikelt veel viisalt, kuigi USA president George W. Bush ja USA Kongressi liikmed on andnud president Toomas Hendrik Ilvesele mõista, et varsti on see küsimus lahenemas. Seni on Tallinnas, Kentmanni tänaval asuvas USA saatkonnas konsulaarametnik, kes peab igasse viisataotlejasse suhtuma kui võimalikku Ameerika Ühendriikidesse emigreeruda soovijasse, ning viisat ei saa väljastada enne, kui taotleja ei tõesta vastupidist. Kui viisataotleja on ebaseaduslikult USAs töötanud või ületanud Ameerika Ühendriikides viibimise aega, siis jääb ta viisast enamasti ilma. Kasuks ei tule ka vanglaminevik.

Washingtoni tuntuima linnapargi National Malli idapoolses osas asub kõrge kupliga Kapitooliumi hoone, kus peab oma istungeid USA parlament Kongress ja mille fassaad on maailma tuntumaid demokraatia sümboleid. Selle neoklassitsistlik arhitektuur väljendub eeskätt kuplis, sammastes ja kaarjates akendes. Hoone puhul on tuntavad Vatikani Püha Peetruse basiilika ja Londoni Püha Pauluse katedraali arhitektuursed mõjud. George Washington pani nurgakivi hoonele 1793. aastal. Ehitise keskel on rotund, ringikujulise põhiplaaniga enam kui poolesaja meetri kõrgune ruum. Hoone põhjatiivas asub Senat ja lõunatiivas Esindajatekoda. Kupli tipus on Vabaduse kuju. See on allegooriline naisefiguur, mis hoiab paremas käes tupes mõõka ning vasakus USA 13 triibuga kilpi koos loorberist võidupärjaga. Kuju seisab malmist maakeral, mida kaunistab rahvuslik moto - "E pluribus unum" -

üks kõigi, kõik ühe eest. Kapitooliumi hoone on seadnud piirangud USA pealinna arhitektuursele ilmele. USA pealinnas pole pilvelõhkujaid, sest üksi hoone ei tohi Kapitooliumi hoonest kõrgem olla.

Washingtoni oluline võimukeskus on presidendiloss ehk Valge Maja. Siin on elanud kõik Ameerika presidendid alates John Adamsist, kes kolis sisse 1800. aastal. Hoone arhitekt James Hobangi ei saanud hakkama Euroopa eeskujudeta. Hoone meenutab Iirimaa Leinster House'i ja Prantsusmaa Rastignaci lossi. Läänetiivas on riigijuhi tööruumid ja idatiib on mõeldud presidendi abikaasa jaoks. Lossi kuulsaim fassaad on lõunakülg, kus on kaarjas sammastega kolonaad. Kuulsaim tuba Valges Majas on Ovaalkabinet.

Kunagi nimetas Ronald Reagan Valget Maja kaheksa tärni hotelliks, kuid samas ei olnud president Bill Clinton siiski rahul sealse toiduvalikuga ja käis tihti lähedal asuvas McDonald'sis söömas. President Jimmy Carter kasutas presidendilossi hobi korras öiseks tähevaatluseks.

USA esimene president oli George Washington. Tema auks on ehitatud National Malli keskele ausammas, mida ümbritseb USA lippude meri. See on 169 meetrit (555 jalga) kõrge hiiglasliku noolekujuline obelisk, mille jaoks hakati kivisid korjama juba 1848. aastal. Annetusi tegid ettevõtted ja eraisikud. Kivide kogumine ja ehitustööd kulgesid päris edukalt, kuni Rooma paavsti Pius IX kuju tarvis samuti kivi kinkis. Kivist puhkes pahandus, kuna kardeti katoliikluse liigset mõju riigile ja "paavsti kivi" selle sümbolina. Probleemi lahendas organisatsioon Know-Nothings, mille liikmed varastasid kõnealuse kivi ära. Siiski Washingtoni ausamba ehitus seiskus, obelisk valmis alles 1888. aastal. Valmis saanud rajatis sai maailma kõrgem ehitise tiitli, mis enne seda oli olnud 145 meetri kõrgusel Kölni katedraalil. Kaua seda tiitlit hoida siiski ei saadud, sest juba järgmisel aastal valmis 300 meetri kõrgune Eiffeli torn.

Kuulsa pargi teises otsas on Lincolni memoriaal, mis sai valmis 1901. aastal. Antiikse Kreeka Zeusi templit meenutav dooria stiilis templis on tohutu suur istuv 6 meetri kõrgune Abraham Lincolni kuju. Ta on vabaduse, võrdsuse ja vendluse sümbol, sest tema eestvedamisel kaotati neegrite orjus USAs 1863. aastal. Siin pidas 100 aastat hiljem USA mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King oma tuntud kõne, mis algas sõnadega "I have a dream" ("Mul on unistus"). Sellest ajast peale on paik olnud paljude protesteerijate, eriti sõjavastaste, lemmikkohaks. Kuna USA on kodanikuühiskond, siis pole ka midagi imestada, kui kodanikud üritavad ise aktiivselt ühiskondlikke probleeme lahendada.

Ameerika Ühendriikide esimese mehe elu pole olnud kunagi kerge. Mõrvari kuuli läbi on langenud paljud, nende seas Abraham Lincoln, William McKinley ja John Kennedy.

Pärast Kennedyt oli järgmine suur USA president Ronald Reagan. Ta oli külma sõja võitja, kes endale ja kogu maailmale ootamatult suutis kurjuse impeeriumiks nimetatud NSV Liidu majanduslikult põlvili suruda. Kommunistlik maailmasüsteem lagunes, aga kommunismiohvrite mälestus ootas veel ligi kaks aastakümmet jäädvustamist. 2007. aastal sai see võlg osaliselt lunastatud. Nimelt avas praegune USA president George W. Bush siis Kapitooliumi lähedal "Demokraatia jumalanna" nimelise monumendi, millega mälestatakse rohkem kui sadat miljonit kommunismiohvrit. "Demokraatia jumalanna" on koopia kujust, mida Hiina üliõpilased 1989. aastal Tian'anmeni väljakul demonstratsioonide ajal kandsid, kui Hiina kommunistlik valitsus nad tankidega laiali ajas. Kommunismiohvrite memoriaal on esialgu küll suhteliselt tagasihoidlik, kuid jääb loota, et 1993. aastal avatud holokausti mälestusmuuseum inspireerib looma sama kõrge tasemega muuseumi kommunismiohvritelegi.

Washingtoni kuulsatest majadest rääkides ei saa üle ega ümber USA kaitseministeeriumi peahoonest - Pentagonist. 1943. aastal valminud ehitis on oma nime saanud viisnurkse põhikuju järgi. Pentagon on maailma suurim kontorihoone 23 000 töötajaga. 11. septembril 2001. aastal rammisid seda kaaperdatud reisilennukiga al-Qaida islamiterroristid, surma sai mitusada inimest.

Fotod: Sulev Valdmaa

Autor: Heiki Haljasorg