Kolmveerand miljardit II sambast kadunud

Aktsiaturgude kukkumine jätab paremal juhul investeerimisega mitte kokkupuutuva eestlase külmaks. Halvemal juhul aga hõõrutakse käsi, kui ajalehed kirjutavad miljardite dollarite või kroonide suurustest kaotustest. Löögi saavad ju rikkurid. Miljonid siia-sinna, vahet pole.

Tegelikult ei puuduta aktsiahindade langus ja niisamuti ka tõus vaid kõige rikkamat elanike kihti ja aktiivseid investoreid. Aktsiahindade muutumine mõjutab läbi majanduse kaudselt meid kõiki.

Ma tooks välja väga otsese mõju.

Nimelt on teise samba fondidesse liikunud investeeringute turuväärtus kahanenud hiljutise kiire aktsiaturgude langusega umbes kolmveerand miljardi krooni võrra. Summa on ligikaudselt võrdne Tallinna ja Tartu Kaubamaja poole aasta käibega.

Kui keskmine teise pensionisambaga liitunu on aktsiaturgude langusega hävinud 1300 krooni ringis, siis esimeses voorus liitunute kaotus võiks jääda hinnanguliselt 3000-4000 krooni ringi. Rohkem või vähem on kaotanud aga pea kõik enam kui pool miljonit teise sambasse investeerivat inimest.

Eesti kogumispensioniindeks (EPI) saavutas oma kõigi aegade tipu 31. oktoobril 2007. aastal, mil indeks sulgus 157,64 punktil.

Lihtsalt seletatuna tähendab see seda, et alates 1. juulist 2002, mil kogumispensionide süsteem käivitus, olid keskmiselt teise pensionisamba fondid näidanud ligi 58 protsendist tootlust.

Üleeilseks oli pensionifondide koondindeks tipust järele andnud üle 7 protsendi. Kõige riskantsemad aktsiafondid on kolme kuuga kaotanud oma väärtusest ligi kümnendiku. Need on ka eestlaste lemmikud. 50% aktsia / 50% võlakirjadesse investeerivate fondide omanikke on kolm neljandikku kõikidest pensionikogujatest.

Ainukesed, keda viimaste kuude langus pole tabanud on võlakirjafondide omanikud. Kõige konservatiivsemate pensionifondide osakud on viimase kolme kuu jooksul kas seisnud paigal või näidanud isegi kerget ülesminekut. Sellistesse fondidesse investeerijaid on aga pensionikogujate hulgas väga vähe. Nii 7-8 protsenti kõigist pensionifondidega liitunud inimestest.

Aktsiate hinnalangus on viimastel kuudel olnud nii suur, et pensionifondide maht on alates oktoobrikuu lõpust seisnud praktiliselt paigal.

Kui aktsiafondide puhul võib fondide maht kõikuda investorite aktiivsusest tingituna väga kiiresti ühes või teises suunas, siis pensionifondide puhul on lood teised.

Põhjus selles, et pensionifondidesse liigub iga kuu vägagi kindel summa raha (6% liitujate brutopalgast ehk umbes veerand miljardit krooni kuus). Samas väljamakseid hakkavad II samba pensionifondid tegema alles 2009. aasta algusest.

Kui oktoobri lõpus ulatus fondide kogumaht 10,69 miljardi kroonini, siis üleeile oli teise samba fondide kogumaht 69 miljoni krooni võrra väiksem (10,62 miljardit krooni).

Kui aktsia ja võlakirjaturud oleks püsinud oktoobrikuu lõpu tasemel oleks fondide kogumaht pidanud olema aga üle 11,4 miljardi krooni. Seega on langus aktsiaturgudel söönud ära umbes kolmveerandi pensionikogujate rahast.

Kokkuvõtteks tuleb aga öelda, et pensioniks kogumine on väga pikaajaline protsess ning turgude üles- ja alla kõikumisega tuleb investoritel harjuda. See, et summad liiguvad iga kuu fondidesse automaatselt ning raha välja võtta ja makseid peatada ei saa, on hea. See välistab investoritel tegemast rumalaid ja emotsionaalseid investeerimisotsuseid.