Merko ületas aastalõpuga ootusi

Merko Ehitus teenis 2007. aasta neljandas kvartalis veerandi võrra vähem puhaskasumit kui mullu samal ajal.

Samas ei ole Baltimaade suurima ehituskontserni kasumid üks-üheselt võrreldavad, kuna 2006. aasta neljandas kvartalis teenis ettevõtte 133 miljonit krooni erakorralist tulu, millest lõviosa tuli SIA Arena Riga ja OÜ Rannamõisa Kinnisvara müügist.

Lõppenud kvartalis jäi ettevõtte muu tulu maht alla miljoni krooni.

Tulemus ületas tunduvalt analüütikute ootusi. Hansapank Markets ootas Merko Ehituse kvartalikasumiks 0,35 eurot aktsia kohta (97 miljonit krooni) ning Norra analüüsifirma Orion Securities 114 miljonit krooni.

Merko Ehituse brutokasum kasvas aastaga 39 protsenti ning ulatus aasta viimases kvartalis 295,1 miljoni kroonini.

Ehitusfirma kvartali müügimahuks tuli 1,66 miljardit krooni, mida on 23 protsenti enam kui aasta eest. Ettevõtte sõnul toetas kvartalitulemusi teedeehituse valdkonna sesoonsus ja elamispindade müük.

Merko juhatuse liige Alar Lagus ütles, et 2007. aasta oli erakordne mitmes mõttes. "Saavutasime kõigi aegade suurima müügitulu, käive kasvas 5,5 miljardi kroonini ehk 25 protsenti. Kaugem eesmärk on teha pool Merko kontserni käibest välismaal. Mitteametlikult on Läti tütarettevõte sealsele ehitusturu käibeedetabelis teine," rääkis Lagus.

15. oktoobril 2007. aastal esitas prokuratuur ASile Merko Ehitus ning ettevõtte nõukogu esimehele Toomas Annusele kahtlustuse altkäemaksu andmises ja usalduse kuritarvitamises, millest oli ajendatud ka eilse erakorralise koosoleku kokkukutsumine.

Altkäemaksu kahtlustuse mõju ettevõtte 2007. aasta majandustulemustele Merko Ehitus aga oluliseks ei pea.

Küll aga pidas ettevõtte juhatus vajalikuks märkida, et kahtlustuse esitamine võib keskpikas perspektiivis mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet ning konkurentsisituatsiooni Eesti ehitusturul tervikuna.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert nimetas tulemusi positiivseiks.

"Nii käive kui ka kasum kasvasid meie ootusest kiiremini. Seoses kinnisvaraturu jahtumisega ootasime neljandaks kvartaliks mõnevõrra nõrgemaid tulemusi, kuid avaldatud numbrid kinnitasid, et olime pisut liiga ettevaatlikud."

Kerti sõnul ei ole Merko praegu hea investeeringu objekt. "Meie arvates leiab Tallinna börsilt parema riski-tulu suhtega aktsiaid. Peamiseks riskiks Merko puhul on meie jaoks kinnisvaraturu jahtumise negatiivsed mõjud, mille täpne ulatus on veel raskesti prognoositav."

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik soovitas eile vahetult enne aktsionäride erakorralise koosoleku algust ja majandustulemuste teatavakstegemist investoritele aktsiaid hoida või pigem juurdegi osta. Põhjuseks tõi ta õige pea avaldatavad head majandustulemused.

Koosolekule tormanud ettevõtte suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Annus andis jooksu pealt aktsionäridele aga üsna ebamäärast nõu. "Seda (väärtpaberite ostmist - toim.) ei oska mina kellelegi soovitada. Seda peab igaüks ise teadma. Ei oska mina ette näha. Mul selgeltnägemisvõime puudub."

Merko Ehituse aktsia hinnalangus peatus jaanuari keskpaigas ümmargusel 10 eurol (156 krooni). Sel tasemel kaubeldi ehitusfirma väärtpaberitega viimati 2005. aasta alguses. Alates möödunud aasta juuli keskpaigas saavutatud kõigi aegade kõrgeimast tasemest on Merko Ehituse aktsia odavnenud 60 protsenti.

Eile enne tulemuste avaldamist sulgus aktsia Tallinna börsil 10,2 eurol.

Ma arvan, et Annus on suhteliselt aus mees. Mina ei näe ühtegi põhjust, miks Annust või Merkot süüdistama peaks.

Tuleb arvestada sellega, et eraettevõte kasutab kõiki võimalusi, et oma kasumit suurendada.

Ma ei pidanud vajalikuks minna aktsionäride üldkoosolekule. Mul pole erilist huvi. Mul on muud tööülesanded. Ma ei oska anda hinnangut maadevahetustehingutega seotud kahtlustustele. Mina ei oska midagi arvata. Kust mina tean. See on kõik ajalehejutt.

Kunagi said need aktsiad soetatud. Ükskõik kas need seisavad seal või mõne muu kohapeal. Olen võtnud pikaajalise positsiooni