Juhatuse liige teadmatusest ilma ravikindlustuseta

Tallinna ärimees sai äriühingu juhatuse liikmeks 2006. aasta novembris, kuid unustas haigekassale sellest teada anda. "Meie viga," tunnistas anonüümsust palunud mees.

Aasta pärast oli vaja perearstile minna ja selgus, et ehkki ta oli korralikult sotsiaalmaksu maksnud, kindlustatust ei olnud. Ta maksis siis ise visiiditasu ja andis kohe ennast haigekassas üles.

Tänavu jaanuaris arsti juurde retsepti järele minnes lootis ta, et kindlustatus juba kehtib ja ka arst ei näinud, et ei kehtiks. Siiski helistas perearst paari päeva pärast, et kindlustatust veel pole ja tal paluti tasuda 27 krooni retsepti väljastamise eest.

Ärimehe selgitusel hakkab tema kindlustatus kehtima alles 3. märtsist 2008. Ta lisas, et riik peaks tagantjärele kindlustatuse tekitama juhul, kui on näha, et inimese eest on maksu tasutud.

"Miks ei võiks riik firmale teada anda, et selle inimese eest tükk aega maksu tuleb, kuid tal kindlustatust pole?" küsis ta. "Meilt nõuab riik igasuguseid andmeid, kuid vastu ei anna suurt midagi."

Wallenium Grupp OÜ juhatuse liikme Endrus Arge jaoks oli üllatus, et ravikindlustusega võib selline probleem tekkida. Temal ilmselt ravikindlustus siiski on, sest arsti juures pole talt raha küsitud.

"Meil on pädev raamatupidaja, kõik on kontrolli all ja süsteemid töötavad," nentis ta.

Kehtiva ravikindlustuse seaduse järgi tekib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kolme kuu pärast - pärast seda, kui on tehtud ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise sissekanne, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin. Vajalikud dokumendid peab haigekassale esitama juriidiline isik.

Kui dokumendid esitatakse ravikindlustuse andmekogusse ajal, mil inimese kindlustuskaitse vanal alusel veel kehtib, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel katkemata.

"Kuna juriidilise isiku juhatuse liikme staatus ei tähenda alati tasu saamist, peab haigekassal olema võimalus kontrollida, kas juhatuse liikme eest makstakse sotsiaalmaksu või mitte," lisas Trelin.

Tallinna perearsti Külvi Petersoni kogemus näitab, et juhatuse liikmed on siiski teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning omavad kindlustust.

"Muidugi võiks olla nii, et kel maksud makstud, on automaatselt ka kindlustatud, aga küllap see sinna poole ka liigub," sõnas Peterson.

Maksu- ja nende deklareerimise pika tähtaja tõttu ei ole haigekassal võimalik juhatuse liikmete sotsiaalmaksu tasumist kontrollida varem, kui kahe ja poole kuu möödudes.

Töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate inimeste ning FIEde töötamist ja tasusaamist on võimalik kontrollida oluliselt kiiremini.

Kindlustuskaitse aluseks olevad asjaolud on töölepingu puhul oluliselt selgemini määratletud. Tööleping näeb üldjuhul ette palga väljamaksmist kord kuus ning sellega tekib tööandjal kohustus tasuda töötaja eest sotsiaalmaksu. Palgamaksmise kohustus tekib töötaja tööleasumisega. Kindlustuse eelduseks on ka, et tööleping oleks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud.

Juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasustamine lepitakse kokku käsundus- või muu sarnase lepinguga, mille alusel ei saa eeldada, et see toimub samasuguselt töölepinguga töötava isikuga. Seega on nende kindlustuskaitse seotud lisaks kolmekuulise ooteaja kehtestamisele ka sotsiaalmaksu maksmise kohustusega igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksumäära võrra: 2008. aastal 2700 krooni.