Vanaviisi ei saa, uut ei oska

Euroopa ettevõtete baasil tehtud analüüs näitab, et ainult kolmandik ettevõtetest on tegelikult muutumisvõimelised, kümnendik suudab iseseisvalt muuta oma kohta väärtusahelas, 40 protsenti aga ei oska, ei suuda või ei taha näha uuenemisvajadust üldse.

80 protsenti Eesti ettevõtetest on väiksed, kuni 10 töökohaga, mis tähendab, et isegi tahte olemasolul on keeruline leida aega ja ressursse praeguse tegevuse hindamiseks ning võimalike uute suundade arendamiseks. Koostöövõrgustikest ja rahvusvahelisest koostööst oleme küll teadlikud, ent vastavat praktikat saab iseloomustada ühelt poolt positiivse võimaluse, teisalt eesseisva suure väljakutsena.

Vanaviisi enam ei saa, uutmoodi ei oska, ressursid on piiratud. Kuidas edasi?

Soovitan esimese sammuna koostada erinevate majandusharude ja valdkondade sisesed tegevusplaanid (olenevalt sektorist vastavalt arengu- või kriisiplaanid).

Plaanide koostamist juhivad vastavad erialaliidud, mille ressursi piiratust (üldjuhul tegevdirektor ja sekretär) saab täiendada ärikonsultantide kaasamisega ja tööd finantseerida riik EASi kaudu. Töö eesmärk on ette valmistada alaliidu liikmeist ettevõtetele esitatavad eksistentsiaalsed küsimustikud nii sektori elujõu hindamiseks kui ka nende innovatsiooni ja rahvusvahelistumisega seonduvate tegevuste taseme määratlemiseks.

Kui eeltöö on tehtud ja hinnang seisukorrale olemas, tuleb edasiste tegevuste välja töötamiseks Eestisse kutsuda ja tööle võtta vastava valdkonna parimad rahvusvahelised spetsialistid. See toob lisaväärtusena täiendavaid piiriüleseid sidemeid ja suhetevõrgustikke, suunab (sunnib) ettevõtteid tõhusamale omavahelisele ja rahvusvahelisele koostööle ning suurendab ettevõtjate globaalset ambitsioonikust.

Rahvusvaheliste ekspertide tööd saab finantseerida Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kaudu. Kui analüüs ja tulevikuvisioon tehtud, on konkreetsetel ettevõtjatel rohkem teavet ja lihtsam paika panna oma ettevõtte arenguplaanid ning tegevuskavad.

Olukorras, kus 2006. aastal tegi teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni rahapaigutusi vaid 0,8 protsenti ettevõtteid ning vastav summa moodustas umbes ühe protsendi SKPst, ei ole meil rahvusvaheliste suundumustega kohaldumiseks liiga palju aega.