Soome kunsti kuldaeg

Soome kunsti näitus Kumus on tähelepanuväärne sündmus ning seoses sellega on hea põhjus vaadata lähemalt kahe vennasrahva sarnasusi ja erinevusi.

Üllatav on see, et olles soomlastega nii sugulasrahvad, naabrid kui ka laiemalt võttes saatusekaaslased, on meie kahe riigi ajalood küllaltki erinevad.

Soome ala oli pidevalt Rootsi võimu all kuni 19. sajandi alguseni, kui Rootsi kaotas Soome alad Vene impeeriumile ning see muudeti autonoomseks vürstiriigiks. Impeeriumi võimu all säilitas Soome ikkagi endise ühiskonnakorralduse, oma õigussüsteemi ja valitsuse, luteri usu ning talupoegade vabaduse. See kõik tuli eestlastel veidi hiljem ise kätte võidelda.

19. sajandi Soome astus tasa, kuid kindlalt parema elukvaliteedi ja õitseva kultuuri poole. Samas domineeris avalikus elus rootsi keel kuni 1863. aastani, mis tähistab soome keelele üleminekuperioodi algust.

Miski ei juhtunud aga üleöö ja nii kohtamegi näitusel esinevate kunstnike seas enamjaolt kõrgemat päritolu intelligente, kes suhtlesid peamiselt ikkagi rootsi keeles.

Nii ei erine soome kunsti kuldaeg eesti kunsti klassikalisest perioodist 19. sajandil - kunstiga said tegeleda vaid hästi kindlustatud kõrgemast soost inimesed või jõukate metseenide toetusel ka üksikud teised.

Näitusel on väljas üle saja töö, millest enamik kujutab kauneid Soome maastikke, ajastule kohaselt ei puudu neis maalides ka sümbolistlik joon.

Väljapaneku naelaks on aga muidugi Akseli Gallen-Kallela suured temperamaalid ning rida kultuslikuks muutunud graafikalehti. 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel esines Gallen-Kallela muuhulgas ka tarbekunstiga ja võib öelda, et siit sai alguse hinnatud Soome disaini võidukäik.

Samuti armastati tollal kujutada talupoegi, kuid nagu Eestiski, oli kõrgelt sündinud aadlikel raske ette kujutada talurahva tegelikku igapäevaelu ning seda sama hingestatult ka maalida. Ent hunnitud maastikumaalid ületavad kõik ootused ning näitus jätab sooja ja helge tunde.

Soome 19. sajandi kunstist rääkides peab esile tooma ka suurt naiskunstnikke arvu. Näituse kuraator Christian Hoffmann kommenteeris, et see arv oli isegi tollase Euroopa mastaabis märkimisväärne. Naiskunstnikud ei tegelenud aga ainult n-ö naiselike teemadega, vaid sisenesid tihti ka meestemaailma, kujutades sõda ja sõjaohvreid ning lasid end mõjutada pealetungivast modernismist, mida peeti samuti rohkem meeste pärusmaaks. Kuid Soomes tunduski suhtumine naistesse vabam kui mujal, sest tasub meeles pidada, et Soome oli üks esimesi riike maailmas, kus 1906. aastal kehtestati üldine valimisõigus.

Näitust täiendavad ka mitmed filmid Turu muuseumist, Akseli Gallen-Kallelast jt kunstnikest ning mahukas kataloog.

Autor: Ragne Nukk