Statistika sunniraha ettevõtjate pea kohal

Silvia Kruusmaa 28. aprill 2008, 00:00

2008. aastal esitab statistikaametile statistilisi aruandeid 45 000 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. "Neist ligikaudu pooled ei esita aruandeid tähtajaks. Tavapärane praktika on see, et statistikaamet tuletab tähtaja möödumist ettevõttele meelde ning lõppkokkuvõttes saame ligi 90% aruannetest kätte," rääkis statistikaameti pressiesindaja Anu Ots.

Reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy tegevjuht Rein Iida leiab, et sunniraha hirm distsiplineerib ettevõtjaid statistikaametile andmeid õigel ajal esitama, kuid andmete kvaliteet võib seetõttu kannatada.

Iida ütles, et reklaamiagentuuril pole andmete esitamisega probleeme olnud, nende ettevõttes tegeleb sellega raamatupidaja.

"Ettevõtjal on oma ettevõttega seotud aruandeid piisavalt. Erinevad riigistruktuurid genereerivad andmevoogusid, see ei rõõmusta ju kedagi. Arvan, et sunniraha puhul pole küsimus hirmus. Selge on see, et kui sulle mingi mõttetu paberi eest 10 000-30 000 krooni arvelt maha võetakse, siis see ei vabastaks andmete esitamisest. Sunniraha kindlasti distsiplineerib. Aga ettevõtjana pole see tervitatav," arutles Iida sunniraha mõju üle.

Iida sõnul ei pruugi statistikaamet tingimata uute meetmega oma tööd efektiivsemaks teha. "Ma arvan, et kui ma peaks ise neid formulare täitma või need ettevõtted, kes teevad seda ajasurve all, siis väga tõsiselt nendesse andmetesse ei suhtutaks. Sunniraha teeb seda, et need andmed antakse kindlasti ära. Aga mida rohkem lisaaruandeid tuleb ja kui need pole ettevõtjale vajalikud, siis on nende asitamine vähem korrektne," märkis ta.

Statistikaameti andmekogumise talituse juhataja Ilona Ehtla sõnul tähendaks esimene eksimus ettevõtjale umbes 10 000 krooni suurust trahvi. "Pärast esitamistähtaega läheb ettevõtjale teele meeldetuletus, siis hoiatuskiri ja siis sunniraha nõue ning siis kohtutäitur. Tegelikult on see päris pikk protsess, mis võib võtta kuid. See sõltub aruande kogumisperioodist: aastastel aruannetel on see pikem kui kuulistel. Esimene meeldetuletuskiri läheb tavaliselt kaks nädalat pärast tähtaega," kirjeldas Ehtla tõrksate andmeesitajate kohtlemist.

"Kindlasti ei rakenda me ettevõtjatele sunniraha, et neilt raha kätte saada. Me ei tee seda kulude korvamise eesmärgil, see on absurd. Eesmärk on ikka kvaliteetstatistika," kommenteeris Ehtla sunniraha vajalikkust.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing