1. mai 2008 • 5 min
Jaga lugu:

Keemia on aednikule abiks

Umbrohtu ja kahjureid suunamata ei saa aiapidamine paraku toimuda, kuna kurjategijate sitke iseloom tõrjub kultuurtaimed lihtsalt välja.

Kemira GrowHow ASi esindaja Enn Silberg räägib, millised vahendid aitavad umbrohuga võidelda.

Millega tõrjuda umbrohtu, mis kipub kõnniteeplaatide või terrassi vahelt läbi kasvama?

Parim vahend umbrohu tõrjumiseks on Roundupi-nimelised tooted. Roundupi toimeaineks on glüfosaat, mis mõjub taime roheliste osade (lehtede, varte jm) kaudu. Seega on umbrohutõrje tõhus kui pritsitavad taimed on heas kasvujõus ja 10-15 cm kõrgused.

Kasutatakse liivaste või plaatidega kaetud teeradade puhastamiseks, muruplatside rajamise ettevalmistamiseks ja uuendamiseks, aia koristusjärgseks puhastamiseks pärast saagikoristust, viljapuude ja marjapõõsaste reavahede hoolduseks, üksikute umbrohukollete hävitamiseks (aia äärealad jm). Pritsimisel tuleb olla ettevaatlik, et lahus ei satuks nendele taimedele, mida soovitakse säilitada. Näiteks viljapuude ja marjapõõsaste reavahede hooldamisel tuleb vältida pritsimislahuse tüvedele kandumist.

Olenevalt ilmastikutingimustest kulub umbrohtude täielikuks, st ka juuresüsteemi hävitamiseks 2 nädalat. Ainult uusim glüfosaat toode Roundup Gold mõjub umbrohule hävitavalt 3 päeva jooksul. Roundup Goldi müüakse 50 ml kontsentraadina, millest piisab 170 m" pinnase töötlemiseks. Selle aja jooksul pole soovitatav alustada mullaharimistöödega, mis katkestavad preparaadi liikumise taimes. Vihm 6 tundi pärast pritsimist ei vähenda enam Roundupi toimet.

Roundup tõrjub efektiivselt järgmisi umbrohtusid: võilill, harilik kassitapp, oblikas, varemerohi, õnnehein, seljarohi, ohakas, mailane, rebasesaba, hanemalts, kõrvenõges, paiseleht, kummel, ristirohi, roomav madar, kirburohi, seanupp, malts, orashein, iminõges, vesihein, seatapp. Mõju on ebapiisav kukeharjale, põldosjale ja putke erinevatele liikidele.

Roundupi asjatundliku kasutamise korral ei kahjustata vihmausse, mesilasi, jooksikuid, röövtoidulisi lestalisi ja teisi putukaid.

Roundup on üldhävitava toimega kõikidele taimedele. Vältige selle kontakti kultuurtaimedega.

Kui toodet kasutatakse dekoratiivmurul uue külvamise kergendamiseks, hävitatakse ühtlasi ka need taimed, millele toode satub. Täielik mõju umbrohtudele ilmneb alles 2-3 nädala pärast.

Mida kahjuri- ja umbrohutõrje puhul sugugi teha ei tohiks?

Põhiliseks eksimuseks on see, et kahjurite, umbrohtude ja haiguste tõrjet alustatakse liiga hilja. Kui taim kannatab putukate või haiguste käes, muutub ta nõrgaks, kaotab oma elujõu ning ei pruugi meie vahelduvas kliimas rikkalikku saaki või kaunist õiteilu pakkuda. Seega peab kasvataja hoolega taime tervist jälgima. Esimeste kahjustusnähtude ilmumisel alustada kas putuka- või haigustetõrjet. Kes soovib näiteks tõrjuda jahukastet karusmarjadel, ilupõõsastel, -puudel, roosidel, need peaksid mitte ootama jahukaste teket, vaid kohe kevadel pritsima Topase-nimelise preparaadiga, ning reeglina piisab sellest kogu kasvuhooajaks.

Kes soovib tõrjuda murust võilille, peab olema eriti tähelepanelik. Starane-nimeline preparaat toimib kõige paremini siis, kui võilill on alles pisikeses rosetifaasis ja kui kasvab suureks ja tugevaks, siis on seda juba väga raske tõrjuda.

Millised on aiaomaniku peamised mured seoses umbrohu- ja kahjuritõrjega?

Reeglina on taimekaitsevahendite kasutamisjuhend ning soovitused välja töötatud ametlike katsetuste põhjal, samuti praktiliste kogemuste najal. Kõik

Eestis müügile lubatud taimekaitsevahendite etiketid ja toimeained on registreeritud Taimetoodangu Inspektsioonis Sakus. See välistab kahjulike ja loodust ning inimest kahjustavate preparaatide sattumise meie turule.

Kõik preparaadid on varustatud ohutuskaartidega, kuid on olemas info arstiabi osutamiseks.

Toon ära mõned soovitused toodete turvaliseks kasutamiseks. Vältimaks ohtu inimesele ja keskkonnale jälgi kasutusjuhendi nõudeid. Hoia preparaati lastele kättesaamatus kohas. Hoia eemal toiduainetest, joogist ja loomasöödast. Käitlemise ajal ära söö, joo ja suitseta, et vältida preparaadi sattumist organismi. Ära vala kanalisatsiooni.

Tundlikum aednik saab kasulikku infot internetist aadressilt: www.loodusaed.kirikiri.ee, kus tutvustatakse loodusega kooskõlas toimuvaid aiapidamismeetodeid.

Kui kemikaalid aitavad probleemist kiirelt vabaneda, siis loodulik majandamine on enam pühendumist ja aega nõudev. Varakevadel või sügisel ümberkaevatud alale võiks asetada valguse ligipääsu takistava kanga, kile, vaiba vm. Valguseta ei saa ükski taim kasvada. Et pinda umbrohtudest korralikult puhtaks saada, võiks katet koha peal hoida vähemalt ühe suve.

Parim aeg alustamiseks on kevad, kui umbrohud hästi kiiresti kasvavad. See on ka edukaim meetod metsistunud maa umbrohtudest puhastamiseks.

Põõsaste all saab kasvatada pinnakattetaimestiku. See tähendab paaril esimesel aastal hoolikat rohimistööd, kuid kui pinnakattetaimed on korralikult kasvama ja laiuma hakanud, lämmatavad nad umbrohud.

Taimekahjurite ja -haiguste keemilise tõrje suurimaks puuduseks on mürgi toime ka teistele putukatele, loomadele, lindudele ja ka inimesele nii otseselt taimekaitsetööde käigus, kui ka kaudselt, mürgitatud toidu söömisel.

Haigused ja kahjurid muutuvad mürkaine pikaajalisel kasutamisel selle suhtes vastupidavaks ning aine toime kahaneb.

Maheaiandusele suunatud veebikülg www.loodusaed.kirikiri.ee soovitab keskkonnale, loomastikule ning ka inimestele endile tunduvalt kasulikumate keskkonnasõbralike tõrjemeetodite rakendamist.

Tugevad ja elujõulised taimed ei haigestu kergesti ega lange ka naljalt kahjurite rüüste ohvriks.

Seega tuleks aiataimedele luua soodsad tingimused ning neid hästi hooldada.

Taimekaitses tuleks kasutada rohkem kahjurite looduslikke vaenlasi ning agrotehnilisi võtteid, tõrjevahendeid aga ainult äärmise vajaduse korral.

Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid.

Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused, aitavad aiapidajad ka iseendid.

Peale bioloogilise tõrje on veel mitmeid keskkonnasõbralikke tõrjemeetodeid. Kõige lihtsam on kahjurid taimedelt käsitsi ära korjata või lömastada.

See sobib kapsaliblika munade ja röövikute ("kapsausside"), kartulimardikate ja mitmete teiste silmatorkavate ja piisavalt kogukate kahjurite puhul. Sageli tegutsevad kahjurid aga märkamatult, maa-alustel taimeosadel või on lihtsalt liiga väiksed ja varjatud eluviisiga, et neid sel moel tabada. Sellisel juhul võiks kasutada liim- või feromoonpüüniseid, kaitsta oma taimi kattelooriga või kasutada keskkonnaohutuid taimekaitsevahendeid.

Autor: Kristiina Kuus

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt